Lugejate küsimustele vastab Marek Strandberg

 (26)
Lugejate küsimustele vastab Marek Strandberg
---
Kas ja kuidas on võimalik tavainimesel investeerida suurematesse kohalikesse taastuvenergia projektidesse (avamere tuulepargid jms)?

Õigem oleks vastata: oleks võimalik küll. Täna minu teada pole. Selleks peaksid olema vastavad projektid ette valmistatud. Ette peaks olema valmistatud ka üleriigiline taastuvenergia teemaplaneering, mida tänaseks tehtud pole. Praegu oleks huvilistel võimalik asutada näiteks taastuvenergeetika ühistuid ja sellega alus panna energeetilisele pensionisambale. Rootsi kogemuse põhjal võib öelda, et 10-15% tulusus investeeringult peaks olema tagatud. Seda siis ühistuliikmete jaoks kas rahaliselt või koos energiahinna alanemisega.

Kas riik peaks lubama energia eksportimiseks ehitada hiigeltuulikuparke, millel puudub kohalike elanike nõusolek ja mis tekitavad visuaalset reostust ning rikuvad kohalike inimeste elukeskkonda? Kas keskkonnasõbralik lahendus, mis tuleb projekti piirkonnas elavate inimeste tervise ja rahakoti (varade hinna langus ja vähenenud turism) arvelt on keskkonnasõbralik?

Riik (loe: valitsus) peaks valmis tegema üleriigilise taastuvenergeetika alase planeeringu. Selle selgeksrääkimine ning kokkuleppimine välistanuks mured, mida te küsimuses kirjeldate. Riik ei peaks aga kindlasti edasi tolereerima põlevkivienergeetikat, mis kahjustab meie kohalikku keskkonda, raiskab põhjavett, mõjutab globaalset kliimat ning sunnib maksumaksjaid igale kilovatt-tunnile põlevkivielektrile veel paar krooni otsa maksma, et see süsteem saaks toimida.

Kui kaugele Hiiumaale planeeritavast tuulepargist oleksite teie, Marek, nõus oma perele kodu rajama? Kui palju väheneb rajatava tuulepargi ümbruses, (20 km raadiuses) kinnistute väärtus? Kas rohelised on teinud valitsusele ettepaneku, toetada inimesi väikeste ja väikese kütusekuluga sõiduautode soetamisel? Energia kokkuhoiul on üks võtmetegureid väikseima materjalikuluga tarbimisel.

Esialgu mul pole soovi ega plaani Hiiumaa püsiasukaks muutumiseks. Tänan pakkumast igatahes. Arukas võiks olla nii 1,5-2 kilomeetrit lähimast tuulikust. Kui jutt on maismaatuulikutest. Sama nõude täitmist pakutakse praegu ka Hiiumaa tuuleparkide planeeringutes. Meie hinnangul võiks energiasäästlikum tarbimine olla näiteks põhjuseks teatud toodete soetamisel saada tulumaksuvabastust. Pigem eelistaks aga elektriautosid või võrgust laetavaid hübriidsõidukeid, millele kõnealust soodustust pakkuda.

Palun öelge, palju hakkab maksma töökindla, stabiilse, sagedus- ja pingekõikumisteta elektri kilovatt-tund mida hakatakse tootma tuuleelektrijaamadest ja tuuleelektrijaamadega seotud kompensatsioonijaamadest. Palju hakkab olema selle elektri hulgihinna kilovatt-tund ja palju hakkab olema jaehinna kilovatt-tund.

Samuti huvitaks, kui suure protsendina näete tuuleelektrit ja kompensatsioonijaamade elektrit kogu eesti elektritootmise võimsusest. Samad küsimused ka lokaalse elektri tootmise kohta (mida talumehed taludes toota võiks), et palju selle elektri kilovatt-tund maksma hakkab? Eeldusel muidugi, et elekter on stabiilne ja kõikumisteta. Kui suur oleks teie arvates Eesti elektritarbimise võimsus 10 ja 20 aasta pärast (megavattides)?

Sama hästi võiksite küsida, kui palju maksab päts leiba 2032. aasta märtsis Hiina juaanides. On mõned arvutused. Kui tuuleparkidest tuleks ca 30-40% Eesti elektrivajadusest ja tuulikuid kompenseeritaks nii Rootsi kaabli kui ka Eestis toodetud biogaasist valmistatud elektriga, oleks 20 järgneva aasta keskmine elektrihind vahemikus 2-2,5 krooni kWh Lokaalse elektri (panete katusele päikesepaneelid, maja kõrvale 1-5 kW tuulegeneraatori, lisaks varugeneraatori ja laete nendega akusid ning saate oma elektrivajaduse kaetud läbi muunduri) hind täna on ca 2,5-3,5 kr/Kwh.

Loomulikult tuleb elektri hinna sisse arvata ka kulud uute elektrijaotivõrgu liinide rajamiseks, et saaks hajusalt toota.

Kuidas küll rohelised nii “rohelised” on, et ei saa isegi tuuleparkide kahjulikkusest aru?

Hea küsija, olete sattunud eksitajate mõju alla. Tuulepargid iseenesest, nagu loodetavalt te ka aru saate, ei saa olla ei kasulikud ega kahjulikud. Kahjulik saab olla mistahes tehnoloogia (sh ka tuuleparkide tehnoloogia) arutu ja oludega mittearvestav rakendamine.

Näitena: kui olete näinud inimeses kurjategijat või on teil isiklik kogemus mingi pätiga, ei ole ju veel põhjust kõiki inimesi pättideks ja kaabakateks pidama hakata… sel juhul ju peaksite ka iseend vihkama.

Kas olete veendunud, et elektrituru avanemisel ning põhjamaadega võrguühenduste loomisel on tuuleelekter vabal turul võimeline ausalt konkureerima hüdro- ja tuumaenergiaga, mille tootmisressursid on Põhjamaades olemas ning mis tõenäoliselt toodavad baaskoormust? Kas tuuleparkide tasuvus põhineb turuhinnal (näit. Nordpool) või lisaks makstaval taastuvenergia tasul?

Jah, loomulikult on tuuleelekter suuteline nendega konkureerima. Tuumajaamad pole igavesed ja ma arvan, et tänaste tuumajaamade jäätmeprobleem ning selliste jäätmete tekitamise ebaeetiline aspekt järgnevate põlvkondade jaoks leiab aina rohkem mõistmist.

Muide: piisavate võrguühendustega vaba turg võimaldab suure tõenäosusega loobuda ka liigsetest ja asjatutest investeeringutest energiatootmisse! Tuulepargid oleksid tasuvad ilma mingi välise toeta kui muu energia eest (näiteks põlevkivienergia eest) tuleks maksta õiglast tasu… ehk siis hind peaks katma ka kõik kaudsed kulud. Siis poleks mingit toetust vajagi…

Energeetiline sõltumatus, eriti just idanaabrist, on väga oluline julgeoleku seisukohast. Miks aga propageerite vahetpidamata tuuleenergiat, aga jätate mainimata, et tegu on üsna ebastabiilse elektrienergia süsteemiga, mis vajab enda kõrvale kiirelt käivituvaid koostööjaamasid, mis saavad olla üldiselt gaasiturbiinid, viimaste küte aga tuleb ju Venemaalt! Ka biodiisel vmt. küte ei ole just roheline, kuna vajab kasvatamiseks fossiilseid kütuseid ja sealt kättesaadav energeetiline väärtus ei pruugi suuremaks osutuda kui on kulunud taimede kasvatamiseks ja õli kättesaamiseks.

Lisaks raiskab biodiisli tootmine väärtuslikku põllumaad, kus saaks hoopis kasvatada kohalikke, pestitsiidivabasid või peaaegu pestitsiidivabasid toiduaineid. Samuti on tuuleenergiast saadav kW/h omahind väga kallis. Taanis näide on selles ehe tõestus, kus on kõige kallim elektri kW/h hind EU`s. Miks korrata samu vigasid siin Eestis?

Lisaks tekitavad tuulegeneraatorid inimkõrvale kuuldamatut kahjulikku müra, mis tekitavad unehäireid ja võivad pikemas perspektiivis üle kasvada psüühikahäireteks. Tuulegeneraatorite põhjustatud ebatervest mõjust loomadele aj lindudele tundub samuti teisejärguline olevat, kas see on Teie mõistes siis ROHELINE ENERGIA?

Gaasiturbiinidele vajalikku gaasi oleme suutelised ka ise tootma. Biomassist ja vajadusel ka põlevkivist. Põlevkivi gaasistamine ning selle gaasi hajutatum kasutamine oleks kindlasti arukam, kui põlevkivi suuremahuline põletamine. Muide, ka tuumajaam vajab tööks võrgus sama suures mahus gaasiturbiini või mõnd teist kiiresti käivituvat energiaallikat!

Roheline energia aga on minu mõiste (laiemalt siis tegelikult energiasüsteem), mille puhul toimitakse energiatarbes otstarbekuse ja kokkuhoiu põhimõttest ning energia muundatakse eelistatult taastuvallikaist. Selle süsteemi loomisel lähtutakse põhimõttest, et oleks tagatud negatiivse keskkonna ja sotsiaalse mõju puudumine või siis nende minimeeritus ja samas ka majanduslik jätkusuutlikkus.

Tore, et Teie sõnavõttudes nt Hiiumaa tuuleparkide kohta on toimunud positiivseid nihkeid ja on tekkinud asjalikku suhtumist. Ühes “Ärilehe” kommentaariumis ma palusin Teid esitada oma arvutustulemused, kui palju tuulega siiski saab põlevkivi põletamist vähendada. Praegu ei ole Teilt selliseid arvutusi veel näinud. Kas võib loota, et Te need lähemal ajal esitate? See oleks väga vajalik, et saaks selgust, millel põhineb Teie üsna muutumatu optimism tuuleenergeetika propageerimisel.

Ainus mida sooviks, ärge hakake esitama Saksamaa, USA, Hispaania või veel kes teab kelle hästituntud “edunumbreid”. Kõik siin maailmas on suhteline ja meie siin oma maanurgas oleme Saksamaaga võrreldes kirp koera seljas, mis tähendab, et seal tekkiks meiega võrdne olukord siis, kui neil oleks tuulikute summaarne ülesseatud võimsus vähemalt 100 000 MW (NB! Sada tuhat megavatti!).

Elektroenergeetikule on päevselge, et sellistel tingimustel, nagu Te isegi olete maininud, on tuulikute kasutatavusel põlevkivi põletamismahu vähendamiseks kindlad piirid ees. Tuulikute suurim ülesseatud võimsus üle terve Eesti ei tohiks olla kokku suurem kui 180…200 MW. Üksainus tuulepark võimsusega 500 MW tekitab juba põlevkivikulu suurenemise ja mitte vähenemise! Mis siis veel rääkida mitmest tuhandest megavatist tuulikutest.

Avamere tuuleparkide suhtes aga niipalju, et tees tuule suuremast püsivusest merel on vist ekslik. Tuule suurema tootlikkusega kaasneb ka oluliselt suurem tuulikute võimsuse muutlikkus. Vaadake näiteks Taanis ühe tuulepargi võimsuse muutumist ajas

http://www.energinet.dk

Prof. Brigitte Bak-Jensen on mitme aasta jooksul muuhulgas vedanud taastuvenergeetika kursust ka meie TTÜ elektroenergeetika eriala üliõpilastele.

Meie seisukohtadele on ootamatult ilmunud ka toetaja Suurbritanniast Dr V.C.Masoni näol.

Siin midagi kummutada pole, kõik vastab tõele. Kui Eesti üksi peaks hoidma reserve tuuleparkidele, siis see peaks olema põlevkivijaamades või muudes stabiilselt töötavates või siis kiiresti käivitatavates jaamades. Põlevkiviploki külmkäivitus võtab aega ööpäeva, aga kuna reservi läheb rutem vaja, siis tuleb neid soojas hoida. Samasugune oleks situatsioon siis, kui meil oleks tuumajaam.

Ehk tuulikute abil on võimalik põlevkivi kokku hoida ainult siis, kui reservi on võimalik osta kas mõnest teisest riigist või siis ehitada mõned kiiremini (vähemalt 1 tunniga) käivitatavad elektrijaamad ja kasutada muid kütuseid (näiteks enda toodetud gaasi). Meie energiasüsteem ei olegi väga sobilik taastuvenergeetika jaoks ning just kliima ja keskkonnajulgeoleku vajadustest lähtuvalt tulebki see ümber korraldada. See ongi väljakutse meie energeetikainseneridele.

Teilt tasuks pigem vastu küsida: kui nende tuulikute elektrisüsteemi ühendamisega on nii palju muresid, siis oletades, et meil enam üldse pole selliseid kütuseid nagu gaas ja õli, siis kas tuulikuid ja teisi taastuvaid allikaid kasutades on üldse võimalik tagada elektrisüsteemi stabiilne töö. Ja seda samadel alustel (ehk siis puudub koostöö teiste riikidega reservi osas) kui on eeldatud kriitikas tuulikute kohta.

Kuivõrd erinev oleks olukord siis, kui Eesti elektrisüsteemiga tuleks ühendada tuumajaam võimsusega 1000MW, kas siis põlevkiviplokke reservis hoidma ei peakski?

Kui on võimalik öelda, kui palju on mõistlik Eesti elektrisüsteemiga ühendada tuulikuid siis, milline on samadest eeldustest lähtuvalt Eesti elektrisüsteemiga ühendatava tuumajaama mõistlik võimsus?

Kas Eestisse tuumajaama rajamine on võimalik ilma täiendavate kiirelt käivitatavate elektrijaamade ehitamiseta? Kas Eestisse rajatud tuumajaamale oleks võimalik osta reservi teistest riikidest?

Tuulepargid, nii nagu ka tuumjaamadki, vajavad võrgus toimimiseks stabiliseerimisallikaid. Tuuleparkide jaoks oleks põlevkivikasutust vähendavaks stabiliseerimisallikaks muu hulgas ka taastuvallikaist valmistatud gaasil töötavad turbiinid. Taastuvallikaist on Eestis võimalik toota täna ca 1,5-2 miljardit normaalkuupmeetrit bioloogilist või sünteetilist gaasi. See oleks märkimisväärne panus nii tuulelektri stabiliseerimiseks kui koostootmisjaamades ka elektri ja sooja koostootmiseks.

Nii aga nagu on arenenud tuulegeneraatorite tehnoloogia (parem aerodünaamika, uued turbiinitüübid, väiksem müratase jne) arenevad ka energiasalvestusseadmed, mis võimaldaksid tuulgeneraatorite energiaväljundit stabiliseerida. Olgu siis tegu superkondensaatorite, tõhusamate akude või ka hooratastega. Näiteks www.beaconpower.com loodud 1 MW võimsusega hooratas-salvestid suudavad tagada 1 MW elektrivõimuse minutiteks, mis sageli on täiesti piisav selle stabilisatsiooni saavutamiseks.

Muide… ka põlevkivi gaasistamine ja selle gaasi kasutamine väiksemates või mikro-koostootmisseadmetes, vähendaks põlvekivikasutust märkimisväärselt. Eesti energeetika peamiseks probleemiks on nimelt suur kaotsi minev soojuse hulk. Majanduslikult tähendab see ca 10-12 miljardi krooni väärtuses soojusega Soome lahe kütmist.

Teie poolt esitatud piirangud on tõepoolest kehtivad tänase võrgulahenduse puhul… kuigi ka siin võiks olla mõnevõrra lubavam. Pragune võrgulahendus pärineb aga nõukogude suurtööstuse ajast: üks suur ühes riiginurgas paiknev jõujaam.

Kuna võrk vajab niikuinii investeeringuid, siis tuleks ka selle ülesehitus kaasajastada. Jaan Järvik Tehnikaülikoolist on ilmekalt näidanud, et arukas võrk, mis suudab integreerida tolerantsemaid tarbijaid, võimaldab müüa ka näiteks vähemkvaliteetset elektrit. Kui te vaatate oma kodutehnikat, siis nende seadmete toiteplokid sisaldavad piisavalt “tarkust” tulemaks toime ka märkimisväärselt kõikuva pingega, tagades ometi seadme tõrgeteta töö.

Nii ei saa tuulikute ja taastuvenergia teemat Eestis käsitleda vaid nii, et meile on antud veneaegne võrk ja kõik peab sobituma sellega. Lahendamist vajav inseneriülesanne on seega tunduvalt laiem.

Taastuvenergia kasutamise tähendus ei ole seotud arusaadavalt mitte ainult majandusega, vaid ennekõike kliima- ning keskkonnajulgeolekuga. Seega on paratamatu ja möödapääsmatu ümberkorralduste ja ka kulutuste tegemine selles valdkonnas. Samaaegselt on need kulutused ka majanduskasvu allikaiks, seda enam, et tänane põlevkivienergia tootmine tähendab ühiskonnas iga kWh kohta ca 2 krooni lisakulutusi… see aga tuleb ju meie kõigi arvelt ja midagi muud olulist jääb keskkonna ning tervisekahjude ja ka muude kulude katmise tõttu tegemata.

Eesmärgiks pole mitte tuuleparkide kohandamine olemasoleva võrgu ja põlevkivijaamadega, vaid kliima ja keskkonnasõbralik taastuvenergial põhinev terviklik energiasüsteem. Seetõttu on ka küsimused, mida mina küsin, veidi erinevad neist, mida teie küsite.

Küsimus on selles, kuidas saavutada Eestis märkimisväärne energiakokkuhoid ja üleminek ohutule kliimasõbralikule energeetikale. See on investeering ja see ongi kliimajulgeoleku hind. Samal moel nagu on julgeoleku hinnaks nimetud ka meie sõdurite viibimist välismissioonidel.

Kui reaalne oleks Eestisse rajada maasoojust ärakasutavaid auruturbiin elelektrijaamasid?

Sellele saaks vastuse anda vastav geoloogiline uurimus süvapuuraukude võimalikust iseloomust Eesti aladel. See peab olemas siis 2-3 proovipuuraugu rajamine ning andmete analüüs.

See on strateegiline teadmine, mille hankimine oleks hädavajalik sest kuumade kivimikihtideni ulatuvad puuraugud annaksid võimaluse märkimisväärseks energiajulgeolekuks. Kuumadest kivimikihtidest energiat ammutavad jõujaamad suudavad töötada kui kättesaadav vee temperatuur ületab 110 C kraadi. Neis kasutatakse nimelt kergelt lenduvail vedelikel töötavaid sekundaarturbiine.

Värskes Ekspressis ütles Valdur Lahtvee Endel Lippmaale, et ta ei tohiks sõna võtta teemadel mille eriala inimene ta pole. Kas sa ei ole mõelnud, et võiksid energeetika teemadel vähem sõna võtta?

Kindlasti võiks vähem sõna võtta, kui energeetika vallas toimuksid muutused, mis suurendaksid energiajulgeolekut ja tagaksid samas ka keskkonna ning sotsiaalsegi julgeoleku. Seni aga….

Nädal tagasi RTLis oli uudis lõik, et Saksamaa suudaks kõik kasutatava gaasi ise toota, kuid sealne seadusandlus ei soodustavat biogaasi tootmist kuna seda ei või suunata üldisesse gaasi võrku, kuna seadus seda ei võimalda. Millal hakatakse Eestis seda probleemi lahendama, et oleks võimalik reaalselt biogaasi kasutada.

Euroopa Liidus on plaanis gaasivõrguga toimida samal moel nagu on tehtud elektrivõrguga: tootjaid ja transportijaid lahti sidudes. Siis on see võimalik… kuigi ka täna võib toota biogaasi ja leida sellel vahetumaid tarbijaid: kohalikud sooja ja elektri koostootmisjaamad, transport…

Soovin ka teada Teie energeetika alast haridust, eeskätt elektroenergeetika. Kas teate, mis on põhilised probleemid elektrienergia tootmises (eeskätt bilanss), transpordis (eeskätt bilanss). Kas teate, mida põhjustab bilansi tasakaalust väljaminek?

Kas selle kohta on mingeid kindlaid tõendeid (kasvõi kaudseid, aga mitte häma), et Teie idee kohaselt Hiiumaa taga plaanitava tuulepargi genereeritud energiat tahetakse Rootsis? (Kui Te olete kursis rootslaste olukorraga, siis ka neil endil niigi pidevaid probleeme elektrienergia bilansiga põhja-lõuna suunal).

Probleeme on kõigil ja pidevalt. Eriti kui jutt on energiasüsteemist. Pole ühtki probleemidevaba ja nn bilansiprobleemidevaba energiasüsteemi. Parim kaudne kinnitus on 1993. aastast koostatud Eesti esimene energeetika arengukava, kuhu oli Eesti-Rootsi kaabel sisse kirjutatud. Tänane kinnitus on aga Euroopa Liidu uus kliima ja energiapakett, kus Balti energiaühenduste kava on sisse kirjutatud. Rootsi on Euroopa Liidu liige.

Kumb variant oleks kiirem ja majanduslikult efektiivsem, kas majade soojustamine või uute soojus- ja energiavõimsuste kasutuselevõtt. Kui suur oleks tuuleenergia abil saadud elektri KW hind Eestis arvestades praegust seadusandlust?

Teatud piirini loomulikult soojustamine ja seda eriti Eesti oludes. Ja loomulikult ei aita ainult soojustamisest, vaid energiasäästuks tuleb kasutusse võtta ka loomupärased energiavood: ventilatsioonist ja kanalisatsioonist lahkuva soojuse tagasitoomine ja päikeseenergia kasutamine sooja vee saamiseks (näiteks kevad- ja suvekuudel).

Elektri hind kujuneb tulevikus aga turul…mina seda ennustada ei oska. Tean ühte: täna maksab ühiskonnale põlevkivielekter ca 3 krooni kWh, kuigi rahalistes suhetes eksponeerub tarbijale hind, mis on veidi üle ühe krooni. See tuleneb tohutute kaudsete kulude arvestamata jätmisest.

Mulle pakuvad huvi autod. Kõige energiasäästlikumad on väikeautod, sest tarbivad kõige vähem fossiilseid kütuseid, nende tootmiseks ning hiljem ümber töötlemiseks kulub kõige vähem energiat. Hübriidautod on küll veelgi kütusesäästlikumad, aga kuna nende eluiga on poole lühem tavalise auto omast, siis nende tootmiseks ning ümbertöötlemiseks läheb palju rohkem energiat kui tavaauto puhul. Küsimus: millal hakkate sõitma ökonoomse väikeautoga kinnitamaks oma sõnu rohelise eluviisi tähtsusest?

Mina sõidan väikese Honda hübriidautoga ja seda juba aastaid. Ja suviti jalgrattaga. Arvan, et teie arvamus nagu hübriidauto utiliseerimine kulutaks palju rohkem energiat kui tavalise auto utiliseerimine, ei vasta tõele. Honda hübriidsõiduki puhul on see ehk enam sedavõrd kuivõrd ca 200 kg kaaluva aku ümbertöötlemine on kulukam tavaliste autokomponentide ümbertöötlemiskuludest.

Mida rohelised teevad, et vältida Eestisse tuumaelektrijaama ehitamist? Kui tõenäoline see on, et seda ei juhtu?

Selgitame tuumajaamaga kaasnevaid probleeme.. mõistagi ja anname ka valijaile teada, et meie ei toeta seda plaani. Tuumjaama teevad Eestisse ikkagi valijad, hääletades.

Kas sa, Marek, ei karda, et nn rublaäri kohtuasi uuesti üles võetakse ja teid vangi pannakse?

Rublade müügist saadud dollarid laekusid Kivimäe ja Strandbergi Soome firma Maag Oy Eesti kontodele Hansapangas ja Ühispangas — nelja kuuga ühtekokku 9,7 miljonit dollarit. Sellest 1,9 miljonit kanti üle Eesti riigile, ülejäänud 7,8 miljoni dollari saatus on siiani teadmata. Valdavalt võeti see välja sularahas, väiksem osa rahast rändas aga USA pankadesse. Kriminaalasi jõudis küll kohtusse, ent kõik süüalused — Pruuli, Kivimägi ja Strandberg — pääsesid puhtalt. Pididki pääsema, sest neid ei süüdistatud mitte Eesti riigi raha kõrvalepanekus, vaid hoopis valuutatehingute korra rikkumises.

Lõik Äripäevast, mida tsiteerite, on vale. Juhtub, et ajakirjanikud valetavad või kirjeldavad omi alusetuid ettekujutusi.

Kas Roheliste tegevus ja missioon ei peaks olema mitte niivõrd olemasolevate ja tulevaste kapitalistlike ületootmiste, ületarbimiste jne. energiaressursside planeerimine, vaid hoopis säästliku ja looduslähedase elu ja mõtteviisi propageerimine ning selle elavaks eeskujuks olemine?

Roheline poliitika on suunatud ennekõike säästlikule elulaadile edueelduste tekitamisele.

Venemaa kavatseb ehitada Sosnovõi bori kuus uut tuumareaktorit. Kas Te teate reaktorite valmimise tähtaegu? Kas Te teate mis oleks reaktorite võimsus? Kas Te teate, kas sellega saavutab venemaa elektritootmises ületootmise või neist kuuest reaktorist jääb väheks? Kas Te teate, mis hakkab olema sellest elektrijaamast tulev elektri hind, mida võib venemaa meile ja Soomele pakkuma hakata?

Keegi ei tea tähtaegu. Ammugi venelased. On lootused (Venemaa-poolsed), et 2013-2015. Lisaks rajatakse kaabel Venemaa ja Soome vahele. Minu teada on selle võimsuseks kavandatud 1 GW. Kuus uut reaktorit peaksid asendama neli vana nn Tshernobõli tüüpi reaktorit. Asendusreaktorid on 1500 MW võimusega. Hinnast pole mul aga aimugi…. pealegi pole energiakaupade hind Venemaalt mitte majanduslik, vaid poliitiline küsimus. Vaadake kasvõi kogu seda gaasitemaatikat.

Kapitalismist paremat pole siiani õnnestunud välja mõelda. Ta on siiski ainus enamvähem toimiv majandusmudel. Kuidas oleks siiski edaspidi võimalik vältida kõiksugu mulle, ületootmiskriise ja loodusressursside raiskamist.

Arukamate rahandus- ja majanduskokkulepetega ning looduskapitali arvestava kapitaliarvestussüsteemiga. Üks lahendus on mitmekülgne monetaardemokraatia praeguse monetaartsentralismi asemel. Selle elementideks oleks näiteks raha riikide vahel liikumisele väikese maksu kehtestamine (Tobini maks), mis välistaks väikese marginaali ja suure mahuga spekulatsioonid. Selle osaks oleks ka maksuparadiiside kaotamine (või siis nende vältimine) ja loomulikult ka vabakaubanduslepete loomusesse humanitaar- ja keskkonnastandardite sisseviimine.

Kuidas suhtuvad rohelised (nii eesti kui ka EL omad) GMO-sse?

Kriitiliselt ja seda ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt. Ja kindlasti ei toeta me põllumajandust, mille aluseks on elu patenteeritus ehk siis seemnete paljundamisõiguse äravõtmine talupidajailt.

Gunnar Okk Põhjamaade investeerimispangast ütleb Eesti majanduse perspektiivi kohta, et tuleks uuesti üle vaadata Eesti maavarad, et siin võib olla potentsiaali uueks majanduseduks ca 10 aasta pärast. Millistel Eesti maavaradel (ja nende baasil tehtud toodetel) näete Teie sellist ekspordipotentsiaali, mis võiks kaasa aidata majanduse uuele käimalükkamisele?

Aga kuhu jääb siis see paljuoodatud mõistusemahukas majandus? Eks amet annab hoiakud ja eks hoiakute järgi valitakse ka ametisse. Minu veendumuse kohaselt pole maavarade masskasutuses potentsiaali uueks majanduseks. Kui teie mainitult on Oki arvates nii, siis pole muud öelda, kui et majanduse all mõistab ta ilmselt jätkuvalt ressursimahuka sisendiga tegevusi, mida siis maskeeritakse ilujuttudega innovatsioonist ja muust sellisest.

Rohelistest tegudest on vähe kasu, niikaua kuni pole likvideeritud rahandussüsteem senisel kujul. Hr. Strandberg- vaadake palun filmi Zeitgeist eestikeelsete subtiitritega, ja kommenteerige palun. Üks filmi soovitustest on sõltumatud pisi-elektrijaamad. Millegipärast on mõni 700w elektritrell küll poes 200 kr eest müügil. Hoolitsetud on aga tugevalt selle eest, et isegi netist on väga raske üles leida näiteks madalapöördelist püsimagnet generaatorit 300 p/min ja 220v, mis sobiks tuulikule, vesiturbiinile jne. Ja kui selle leiadki, on see absurdselt kallis.

Ma olen seda Zeitgeisti filmi, mingit versiooni sellest, küll vaadanud aga kõnealune elektrijaamade jutt sealt küll ei meenu… Aga väiksed ja autonoomsed elektrisüsteemid majades on igati otstarbekad. Eesti oludes ja soodsatel eeldustel (enda gaasitootmise korral) võiks ligi kolmandik elektrienergiast olla toodetud hajutatult autonoomsetes mikrojõujaamades. Generaatoreid on aga osta küll:

http://www.greenworldinc.net/wind%20energy/H300/H300.htm
http://www.alibaba.com/product-free/100138428/Low_RPM_Generator_Alternator.html
http://axismidwest.com/featured/permanent-magnet-synchronous-generator-sicmemotori.html
http://www.ginlong.com/wind-turbine-pmg-pma-permanent-magnet-generator-alternator-GL-PMG-1800.htm

neid ikka jagub…

Hr. Strandberg kuidas suhtute ja mida arvate liikumisest The Zeitgeist Movement?

Ma ei tea sellest liikumisest just palju. Vast ehk sedavõrd, et tegu on ühe rahavaba ühiskonna mudeli propageerimisega, mis peaks toimima loodusega kooskõlas. Jacque Fresco raamat, mis on üks osa kõnealuse filosoofia kirjeldusest ning on visuaalselt sarnane 1950-60 aastate utoopiatega tuleviku kohta. Lähtekoht on sel liikumisel arusaadav: maailm tuleb algselt harmooniliseks kavandada ja siis see võibki harmooniliseks muutuda.

Ma ise lähtun oma tegevuses veidi teistsugusest arusaamast. Nimelt loodusdemokraatia põhimõttest, mille kohaselt igale maailma sündivale inimesele peab jaguma eluks vajalik kogus keskkonnaruumi.

Piltlikult oma hulk mulda, õhku ja puhast vett. See on looduskapital ja seda tuleb kapitaliarvestuses kasutada. Nii lisanduks rahas mõõdetud kapitalile naturaalühikutes mõõdetud loodukapital. Tegemist on mitmekesisema kapitalismiga, kus väärtused on mõõdetud kompleksemalt. Ma arvan, et see oleks loomupärane edasiarendus rahas mõõdetud maailmale.

Üle kümne aasta tagasi alustati Eesti kaitseväele õppeotstarbelist pürotehnikat tootma AS E-Arsenalis Tallinnas, Erika tn.4. Kas on teada sellise tootmise jätkamist, sest on plahvatusohtlik juba tootmistehnoloogiliselt ning oleks vaenlase üheks ründeobjektiks. Ning suitsuküünla üheks põlemisproduktiks on fosgeen, mis kahjustab sõdurite tervist, mis tuleks asendada vähemohtliku seguga.

Arsenalist sai minu teada vaid kinnisvaraprojekt ja tänaseks on pigem tegu riigile kuuluva vahendus- ja turustusettevõttega kui tootmisettevõttega.

Kahjuks ei tea, mis selle äriühinguga edasi toimub. Kui seal valmistatakse jätkuvalt lõhkeseadmeid, oleks loomulik kui see tootmine oleks inimasustusest eemale viidud.

Kui paju on planeeritud paikkondlike tuuleparkidega seotud “rahapesuskeemidesse” haarata EL-i vahendeid ja kuidas see on planeeritud läänemere st idamere regioonis? Kui palju pumbatakse välja Eesti riigikassast?

Teie küsimus puudutab midagi, millest vist ainult teil ise on pilt ees. Kui tegu on rahapesuga, siis vastavate julgeolekuasutuste telefonid on kõigile kättesaadavad. Head kodanikujulgust plaanitavast kuriteost teada andmisel.

Kas Te teate, kas PeakOil nimelisest nähtusest kõnelemine on Eestis ebasoovitavaks kuulutatud? Seda teemat ei ole ka riigikogus käsitletud, kuigi just rohelised võiksid selle probleemi teadvustamise eest hea seista. Kui peljatakse mingit paanikat, siis Rootsi kogemus näitab, et see on valehirm. Nii on Rootsi ja paljud teised riigid on asunud end ette valmistama, kuid Eestis ei toimu ülepea midagi — teema on täiesti maha vaikitud.

Meil on isegi naftatipu graafik erakonna nõupidamise toas seina peal. Selle mõistmine pole kindlasti meeldiv. Olen sama meelt, et Eestil on põhjust end naftasõltuvusest vabastada.

Millal teie erakond kilekottide kasutust kärpima hakkab, see väljub juba ammu kontrolli alt.

Kilekottide kasutamist oleks mõistlik kärpida, samas on kilekott kaubakettidele ilmselt kordi oma omahinnast suurema tulu allikas ning sellest vaevalt niisama loobutaks. Ise kasutan võimalusel kaupluses käies tugevamat riidekotti. Siiski ei sattu alati ka see kaasas olema ning kaupluses müüdavad riidekotid on siiski pigem mõnekordse kasutusvõimalusega (õmbluste ja materjali kehvuse tõttu), kui pikemalt taaskasutatavad.

Autojuhina on mul õigus minna tänavale ZAZ965 (23hj) või mõne kaasaegse 500 hobujõulise limusiiniga. Kui on ees “90 ” märk siis ma sõidan 90km/h. Riik ei tunne muret selle üle, et mul jääb kasutamata 450hj “installeeritud” võimsust. Miks peab vaidlema selle üle mitu MW tohivad investorid üles seada tuulegeneraatoreid? Kas 200 või 4000MW? EE dikteerib millal ja mitu MW tuuleenergiat vastu võetakse ja kogu lugu! Üleliigsed MW on investeerijate risk. Neile jääb lootus, et aastate pärast saavad nad oma reservid käiku lasta ja suuremat kasumit lõigata. Ehitatakse välja ülekandeliinid jne.

Teie tähelepanek on igati õige. Just mainitud põhjustel on Rohelised soovinud, et enne suuremahuliste tuuleenergia alaste investeeringute algust Eestis oleks tehtud just ka teie kirjeldatud põhimõttest lähtuv taastuvenergeetika teemaplaneering. Selline, kust siis näha ja teada, kuhu ja kui suures ulatuses taastuvenergia muundureid paigutada.

Seni juhendab elektri tootmist võrku 2003. aasta võrgueeskiri, mis peaks selle sisuga tutvumisel sellest mõttest ära peletama iga väiksemamõõdulise asjahuvilise. Kuidas on Eestis seadustatud grid-tied inverterite kasutamine väikesemahuliseks elektri tootmiseks võrku päikesepatareidest ja tuuleelektrijaamadest?

Võrgueeskirja uuendati 2007 aasta mais. Mis asi on väikesemahuline? Kui alla 200kW siis regulatsioon puudub. Võrgueeskiri räägib elektrijaama ühendamisest elektrisüsteemiga. Kuidas liigitada küsitud grid-tied inverterit (kas elektrijaam või midagi muud) ei ole määratud. Võrgueeskiri ei käsitlegi sellist tüüpi seadmete ühendamise võimalust.

Seega lihtne vastus on, et nimetatud seadmete ühendamine elektrisüsteemiga on seadusandlikult reguleerimata. Samuti on reguleerimata, kes peaks sellistelt tootjatelt elektrit ostma.

Miks Eesti rohelised ei ole mõjukalt ja valjuhäälselt protestinud planeeritava Läänemere gaasitoru vastu: sidunud ennast näiteks kettidega mingi toru külge ja ajakirjanikud — fotograafid kohale kutsunud. Nii nagu rohelised Läänes oma proteste väga dramaatiliste lavastustega läbi viivad. Kuni rohelised planeeritava toru vastu “taevani tõusvat kisa” ei ole tõstnud, ei ole rohelised usutavad ja ei ole seega ka valimiskõlbulikud.

Kas “mingi toru” küljes rippuv roheline on kuidagimoodi selgem sõnum kui arusaadav jutt selle kohta. Kahepoolne energiasuhe Euroopa Liidu liikmesriigiga võib olla Euroopa sisesuhtlust lõhkuv ja toruprojekt ohtlik julgeolekule. Kui eelistate toru külge riputatud rohelisi, siis peate tõesti oma valimiseelistusi muutma.