Lõunapooluse kliimasaladustelt tiritakse kate

Oktoobri teises pooles võetakse ette teaduslikult ja tehniliselt auahneim ning füüsiliselt nõudlikuim Antarktika-uurimise projekt, mida maailma seni on näinud.

Projektis osalevad Briti, USA, Saksamaa, Austraalia, Hiina ja Jaapani teadlaste, inseneride, lennukipilootide ning abipersonali töörühmad ja tänavuse Rahvusvahelise Polaaraasta (IPY, International Polar Year) raames toimuva projekti eesmärk on paljastada kuni nelja kilomeetri paksuse jääkihi alla maetud mõistatuslike Gamburtsevi mägede saladused. Kütitakse planeedi kõige vanemaid jääkihistusi, uuritakse liustikealuseid järvi ning üritatakse leida uusi juhtlõngu, mis aitaksid mõista möödunud, käimasolevaid ja veel aset leidmata kliimamuutuste olemust, vahendab teadusuudiste portaal ScienceDaily.com.

Gamburtsevi liustikualuseid mägesid peetakse tohutusuure Ida-Antarktika jäämassiivi sünnipaigaks. Käivitatud projekt hakkab otsima andmeid mägede moodustumise kohta, pakkudes teadlastele seejuures parimat platvormi tulevikus aset leidvate jäätuuma-puurimise kampaaniate jaoks.

Keskkonnauurimiskeskuse Briti Antarktika-vaatlus (BAS, British Antarctic Survey) geofüüsik dr Fausto Ferraccioli juhatab Ühendkuningriigi teadustiimi tööd. Tema sõnul on see “korraga põnev ja väljakutseid esitav projekt, umbes nagu Marsi-reisiks valmistumine. Tänu Rahvusvahelisele Polaaraastale töötavad kuue riigi teadlased käsikäes senimõeldamatu eesmärgi nimel — uurida Ida-Antarktika sügavat sisemust, üht meie planeedi viimastest piirialadest, mis veel inimtegevusest praktiliselt puutumatuna on säilinud. Kahe ja poole kuu vältel ühendavad meie rahvusvahelised meeskonnad oma ressursid ja oskusteabe, et uurida jäämassiivi alla mattunud, Alpide mõõtu mägesid, mis hetkel trotsivad kõiki mõeldavaid geoloogilisi selgitusi. Samal ajal ajame rohkem kui 1,2 miljoni aasta vanuse jää jälgi. Sellisesse iidsesse jäässe on lukustatud üksikasjalikud andmed minevikus toimunud kliimamuutuste kohta, mis aitavad meil sarnaseid muutusi tulevikus paremini ennustada.”

Suures kõrguses ja 40-kraadises pakases töötavad teadusrühmad alustavad üüratu jäävälja all peituvat salapärast maastikku kaardistavat geofüüsilist ekspeditsiooni kahe välilaagri asutamisest.

Töörühmad kasutavad selle salailma seninägematult kvaliteetseks ruumiliseks kaardistamiseks laia valikut teaduse ja tehnika viimastest sõnadest. BAS ja USA Riiklik Teadusfond (NSF, National Science Foundation) teevad kaht jäädläbistava radari, gravimeetrite ja magnetanduritega varustatud uurimislennukit ette valmistades koostööd Saksa Geoteaduste ja Loodusressursside Föderaalinstituudiga (BGR, Bundesanstalt für Geowissenschaften und Rohstoffe). USA, Hiina ja Jaapani rühmad uurivad seismoloogiliste vahenditega Gamburtsevi liustikualuse mäestiku süvastruktuuri.

Sellise teadusliku ekspeditsiooni mahitamine on määratu ja nõudlik rahvusvaheline samm, milles osalevad kuus riiki, üheksa lennumasinat ja kaks äärmuslike polaartingimuste jaoks konstrueeritud välilaagrit. Seda kõike toetavad USA Amundsen-Scotti jaam Lõunapoolusel, McMurdo uurimisjaam, Austraalia Davise jaam ja BASi Rothera uurimisjaam. Teadus- ja varustustiimid Hiina Zhongshani jaama Lõunapoolusega ühendaval traktorrongil võtavad proove jäätuumadest ning demonteerivad aegunud Ühendkuningriigi-Austraalia laagri.

Briti Antarktika-vaatluskeskuse juhataja professor Nicholas Owens ütleb: “Antarktika jääs ja kivides on peidus hämmastav hulk meie planeedi ajalugu. Alles nüüd on meil aga olemas tehnoloogia, mille abil hakata sellest ainulaadsest looduslikust laboratooriumist saladusi välja muukima. Tegemist on tõeliselt suure teadusprojektiga ning see saab võimalikuks vaid tänu koostööle teiste riiklike Antarktika-programmidega. See on füüsiliste takistuste ja logistilise koordineerimise mõttes väga põnev, väga töömahukas, kuid ühistöö viljaks on teadmised, mida teadlased meie mineviku, oleviku ja tuleviku kliima paremaks mõistmiseks hädasti vajavad. Muutuvas maailmas, kus tuleviku suhtes on nii vähe kindlustunnet, on ühiskonna jaoks absoluutselt elutähtis leida vastused meie Maad puudutavatele fundamentaalsetele küsimustele.”