Lõuna-Euroopa all peidab end iidne manner

 (12)
Lõuna-Euroopa all peidab end iidne manner
Suur-Aadria manner (Greater Adria). Tumerohelised osad kujutavad veepealseid osi, helerohelised osad olid aga vee all.Kujutis: Utrechti Ülikool, Douwe van Hinsbergen

Miljoneid aastaid eksisteerinud Hiid-Aadria manner (ing. k. Greater Adria) murdus lahti Gondwana hiidmandri küljest ning on praeguseks sukeldunud Lõuna-Euroopa alla. Nüüd õnnestus teadlastel manner pea täielikult rekonstrueerida, vahendab Live Science.

Umbes 240 miljonit aastat tagasi tekkinud manner oli suur, ulatudes praegustest Alpidest Iraanini. Samas tõdevad mandri rekonstrueerinud teadlased, et valdav osa sellest oli vee all ning seega moodustas maapealne osa suure tõenäosusega saarestiku.

Utrechti Ülikoolist pärinevat teadlaste rühma juhtis sealse tektoonika ja paleogeograafia õppetooli juht Douwe van Hinsbergen. Teadlased kogusid kokku kümne aasta jooksul kolmekümnes eri riigis läbi viidud geoloogilised uuringud ning koondasid need üheks. "Igal riigil on omad uuringud, kaardid, lood ja mandrid," ütles van Hinsbergen. "Selle uuringuga sidusime me neid kõik üheks."

Maad katvate liikuvate tektooniliste laamade mõistes kuulus Hiid-Aadria Aafrika laama juurde, vaatamata sellele, et mandreid eraldas tegelikult omavahel ookean. Kuna Aafrika laam on ajapikku Euraasia laama alla liikunud, ongi Hiid-Aadria nüüd samuti ajalukku kadunud.

Seotud lood:

Mitte aga terve manner - kui laam 100-120 miljonit aastat tagasi sukelduma hakkas, kerkisid osad kivimid pinnale, kuna olid liialt kerged. Need aga hakkasid sukeldumise piiril kerkima ning moodustasid mäeahelikke, näiteks on selle tagajärjel tekkinud Alpid. Just sinna on jäänud ka Hiid-Aadrialt pärinevad kivimid.

Kuid mitte ainult. Mägedesse on ladestunud ka ürgsetest bakteritest moodustunud magneetiline mineraal, milles olevad osakesed on säilinud täpselt nii nagu need bakterite surma hetkel olid. See võimaldas teadlastel vaadelda, kuidas kivimid mäepiirkondades pöördunud olid ning seega toimunud muutusi paremini mõista.

Lisaks sellele suutis uurimisrühm omavahel mägedes peituvaid suuri kivimimassiive omavahel kokku viia. "See oli nagu suur pusle," ütles Hinsbergen. "Kõik osad olid omavahel sassi aetud ning mul läks kümme aastat, et need uuesti kokku panna." Saadud info põhjal koostati simulatsioon ning nii saadigi teada, milline muistne manner välja võis näha.

Hinsbergen ütles, et tema järgmiseks eesmärgiks on sarnaselt ette võtta Vaikse ookeani laamad ning näha, kas ka seal on võimalik midagi rekonstrueerida. "Viie või kümne aasta pärast tulen aga tõenäoliselt siia tagasi ning vaatan kõik noorte tudengite välja pakutud muudatused oma töös üle ning üritan seda korda teha," naeris ta.