See tähendab, et vibu ajalugu ulatub seniarvatust umbes 20 000 aastat kaugemale minevikku, vahendavad ERR teadusuudised.

Johannesburgi ülikooli antropoloogid uurisid kivist teravikke, mis leiti väljakaevamistelt Lõuna-Aafrikas Sibudu koopas.

Teravike vaatlemisel mikroskoobiga said nähtavaks vere ja luude jäljed, mille jaotumise muster andis teadlastele omakorda põhjust oletada, et tegu oli pigem vibult lastava noole kui käes hoitava odaga. Lisaks avastasid uurijad leiult vaiku, millega nooleotsad tõenäoliselt puust noolevarre külge kinnitati.

Et leidu lahutab järgmistest sellelaadsetest tuhandeid aastaid, siis ei pruukinud aga vibu ja nool tollal siiski laialt levinud olla. On võimalik, et selle kasutamine unustati ning leiutati hiljem uuesti.