Lõpuks selgus, kust pärinevad Stonehenge'i moodustavad megaliidid

 (47)
Lõpuks selgus, kust pärinevad Stonehenge'i moodustavad megaliidid
StonehengeFoto: Ben Birchall, PA Wire/PA Images

Pea sajand tagasi teatas Briti geoloog ja arheoloog Herbert Henry Thomas, et ta teab, kust pärinevad Stonehenge'i ehitamisel kasutatud sinised kiltkivid. Kuigi tema väljapakutusse on aja jooksul suhtutud kriitiliselt, tuleb välja, et Thomasel oli põhimõtteliselt õigus.

Sciencealert vahendab, et värskelt lõppenud kaheksa aasta pikkune uuring kinnitab, et sinine kiltkivi pärineb Lääne-Walesi mägedest. Teadlaste sõnul on täpseteks kohtadeks Carn Goedogi ja Craig Rhos-y-felini maardlad Preseli mägedes, mis asuvad megaliitrajatisest umbes 230 kilomeetri kaugusel.

Herbert Henry Thomas oli aga esialgu välja pakkunud, et kivid pärinevad Carn Menyni maardlast, mis jääb hetkel sõelale jäänud kaevandustest umbes 10 kilomeetri kaugusele ning Stonehenge'ist siiski umbes sama kaugele kui siiani välja pakutud maardla.

Just kivide pärinemiskoha kaugus on teadlaste sõnul üks kõige huvitavamaid asju terve Stonehenge'i puhul. "Suur mõistatus on jätkuvalt see, miks kivid nii kaugelt toodi," ütles UCL-i arheoloog Mike Parker Pearson. Tema sõnul on kõik teised Euroopas asuvad megaliitrajatised loodud kividest, mis pärinevad maksimaalselt paarikümne kilomeetri kauguselt.

"Nüüd üritamegi välja selgitada, miks oli just Preseli mäestik nii eriline. Ka uurime me seda, kas seal võis juba varasemalt mõni taoline rajatis olla, mille ehitusmaterjalid hiljem Stonehenge'i toimetati," ütles Pearson.

Seotud lood:

Kuigi hetkel teaduslikult ühtegi teooriat tõestatud ei ole, on aga teadlastel juba paar hüpoteesi: "Sellise koordineeritud operatsiooni põhjus võis olla üritus ühendada kaht neoliitikumi aja kultuuri," ütles Pearson Atlas Obscurale.

Teadlaste hinnangul kaevandati kivid 3350 kuni 3000 aastat e.m.a. ning need transporditi lõppasukohta mööda maismaad, mitte mööda merd, nagu mõned spetsialistid varasemalt teoretiseerinud on.