20 sajandi algusest on ülemaailmne pinnatemperatuur tõusnud 0,6°C — 0,7°C võrra. WMO (Ülemaailmne Meteoroloogia Organisatsioon) liikmesriikide andmetel oli 2005. aastal maapinnatemperatuur 0,48ºC kõrgem võrreldes 1961 — 1990 aastate keskmistega (14ºC). Alates 1861. aastast peetakse 2005. aastat üheks soojemaks aastaks, teatas keskkonnaministeerium.

Suurimad kõrgema temperatuuriga alad olid Aafrikas, Austraalias, Brasiilias, Hiinas ja USAs. Samuti olid soojema veega Alaska laht, Põhja-Atlandi ning troopiline India ookean.

2005. aasta oli Austraalias üks kuumemaid regioonidega võrreldes. Lisaks kuumusele teravnesid erakordselt ka kuivad tingimused. Indias, Pakistanis ja Bangladeshis küündisid maksimumtemperatuurid 40°C ja 50°C vahele. Suvisele kuumusele lisaks koges Maroko ka talvist pakast — jaanuaris oli temperatuuri näiduks -14°C.

Üheks olulisemaks probleemiallikaks lisaks temperatuuri anomaaliale oli põud. Aafrika kuudepikkune põud avaldas mõju ka Lääne-Euroopa riikidele. 2005. a. jaanuar—mai oli eriti kuiv Austraalia jaoks — ligi 44% piirkonnast kannatas põua all.

Kui ühed seisid silmitsi sademete puudumisega, siis teised kannatasid tugeva vihmaperioodi all. Lääne- ja Lõuna-Indiat tabas ennekuulmatult tugev vihmasaju ning laialiulatuvad uputused avaldasid hävitavat mõju miljonitele hindudele. Jätkuvad vihmad olid tugevad nii Aasia, Euroopa kui ka Ameerika riikides.

2005. aasta orkaaniperiood tõi endaga kaasa 26 troopilist tormi, mis põhjustasid laastavat kahju Kesk-Ameerikale, Kariibi mere maadele ning Ameerika Ühendriikidele. Tormidest olid neliteist orkaanid, millest seitsmele omistati 3. kategooria Saffir-Simpsoni skaala järgi.

Esialgne informatsioon 2005. aasta kohta on saadud eelkõige ilmajaamade, laevade ja poide vaatlustest, mille andmeid kogusid ning edastasid WMO liikmesriikide rahvuslikud ilmajaamad, sh ka Eesti. Mahukam ajakohastatud informatsioon avaldatakse WMO poolt 2006. a. märtsikuus.