Loomad teevad vahet õigel ja valel

 (50)
hunt, koer
AFP/Scanpix

Loomadel on moraalitunne, mis lubab neil eristada õiget valest, väidab USA teadlaste vastuoluline uuring.

Teadlased, kes uurivad loomade käitumist, usuvad, et nende valduses on pidevalt kasvav hulk tõendeid, mis näitavad, et liike hiirtest esikloomalisteni juhivad moraalse käitumise koodeksid - samamoodi nagu inimesi, vahendab The Daily Telegraph.

Veel äsja oli üldlevinud veendumus, et inimene on ainus liik, mis suudab kogeda kompleksseid emotsioone ja mille esindajail saab olla moraalitaju.

Boulderis asuva Colorado ülikooli ökoloogiaprofessor Marc Bekoff usub aga, et moraal on imetajate ajudesse "sisse ehitatud" ning kujutab endast "ühiskondlikku liimi", mis võimaldab tihti agressiivsetel ja omavahel konkureerivatel loomadel elada rühmiti.

Ta on kogunud kogu maailmast tõendeid, mis näitavad, kuidas eri loomaliikidel paistab olevat kaasasündinud õiglustunne, kuidas nad ilmutavad empaatiat ning aitavad teisi hättasattunud loomi.

Tema järeldused pakuvad tulemoona loomaõiguslaste organisatsioonidele, mis nõuavad loomade inimlikumat kohtlemist, kuid mõned eksperdid suhtuvad skeptiliselt ulatusse, milles loomad keerukaid emotsioone ja ühiskondlikku vastutust tunnetada suudavad.

"Usk, et inimestel on moraal, aga loomadel mitte, on pikka aega au sees seisnud eeldus, kuid tõendite hulk selle kohta, et asjad lihtsalt ei saa niimoodi olla, kasvab," ütleb Bekoff, kes tutvustab oma seisukohta värskes raamatus "Metsik õiglus" (Wild Justice).

Seotud lood:

Samamoodi nagu inimestel erineb konkreetse kultuuri või rühmituse moraal teise omast, kuid nende olemasolu on kindel, on see ka loomade juures. Moraalikoodeksid on liigispetsiifilised, mistõttu neid võib olla keeruline võrrelda teiste liikide või inimeste koodeksitega."

Bekoff usub, et moraal on loomadel arenenud selleks, et aidata reguleerida käitumist sellistes ühiskondlikes rühmades, mida moodustavad näiteks hundid või esikloomalised. Tema väitel aitavad need reeglid kontrollida rühmasiseseid võitluseid ja soodustada koostöist käitumist.

Ka uuemad teadustööd neuroloogia vallas on tõestanud, et meiega väga kauges suguluses imetajate nagu vaalade ja delfiinide ajus leidub struktuure, mis sarnanevad neile, mida arvatakse juhtivat empaatiat inimestel. Teised tulemused on mõista andnud, et mõned loomad võivad isegi näidata üles empaatiat teiste liikide esindajate suhtes.

"On juhtumeid, kus delfiinid on aidanud inimesel põgeneda haide eest ja kus elevandid on aidanud antiloobil piiratud alast vabadusse pääseda," ütleb Bekoff, kes kirjutas teose kahasse samuti Colorado ülikooli juures tegutseva moraalifilosoofi Jessica Pierce'iga. "Ehkki on raske kindlalt teada, et liikideülene empaatia eksisteerib, on keeruline sellele ka vastu vaielda."

Tema ideid on teadusringkondades vastu võetud mõningase poleemikaga, ometi tunnistavad paljud, et on raske väita, nagu ei jagaks loomad meiega mitmeid psühholoogilisi omadusi, mida varemalt on omistatud ainult inimestele.

Esikloomaliste käitumise uurija professor Frans de Waal Atlantas asuvast Emory ülikoolist ei usu, et loomad on moraalsed selles mõttes nagu meie, inimesed, seda oleme - kõrgelt arenenud ja mõistuslikult põhjendatud arusaamisega õigest ja valest.

„Pigem hõlmab inimese moraal komplekti psühholoogilisi tendentse ja võimeid nagu empaatia, teistega arvestamine ning püüd koostöö ja harmoonia poole, mis on vanemad kui meie liik," ütleb de Waal. „Inimese moraal ei tekkinud tühjalt kohalt, vaid kasvas välja meie kui esikloomaliste psühholoogiast. Esikloomaliste psühholoogial on iidsed juured, ning ma olen nõus, et teised loomad ilmutavad paljuski sarnaseid tendentse ja et neile on omane tihe ühiskondlik suhtlus."


HUNDID

Hundid elavad tihedalt läbi käivates ühiskondlikes rühmades, mida reguleerivad ranged reeglid. Kui kari muutub liiga suureks, ei teki liikmete vahel piisavat lähedust ning rühm laguneb. Samuti ilmutavad hundid õiglustaju.

Omavahelises mängus nõustuvad dominantsed hundid andma edemust teistele, vahetades rolle hierarhias alamal pulgal huntidega, ilmutades alluvust ning lubades neil end pureda, kui seda liiga kõvasti ei tehta.

Bekoff leiab, et kui huntide tegevust ei kontrolliks mingisugune moraalikoodeks, poleks selline käitumine võimalik. Kui loom pureb liiga kõvasti, palub ta "mängulise kummardusega" andeks enne kui mäng jätkuda saab.

KOIOTID

Koerlaste sugukonna teiste esindajate juures juhivad mängu sarnased reeglid. Koiotikarjas on kombeks kutsikad, kes liiga kõvasti hammustavad, põlu alla panna ja tihti koguni karjast lahku lööma sundida.

"Me uurisime nende rühmast eraldunud noorte suremust, ja see osutus neli kuni viis korda kõrgemaks," osutab Bekoff.

Katsetes kodustatud koertega, kus ühele loomale antakse maiuspala ja teisele mitte, on esimesed teatud õiglustunnet üles näidanud pala teisega jagades.

ELEVANDID

Elevandid on väga seltsivad ja emotsionaalsed loomad. Oxfordi ülikooli zooloogiateaduskonna uurija Iain Douglas Hamilton arvab, et elevandid kogevad kaastunnet, ja on leidnud tõendeid juhtumitest, kus elevandid on aidanud karja haavatud või haigeid liikmeid.

Ühel juhul jäi karja juht, matriarh koodnimega Eleanor haigeks, ning karja teine emane liige üritas teda õrnalt jalule aidata ja jäi tema juurde Eleanori surmani.

2003. aastal päästis 11 elevandist koosnev kari antiloobi, keda hoiti vangistuses piiratud alal Lõuna-Aafrikas KwaZulu-Natalis.

Karja matriarh avas kõik väravaid kinni hoidnud metallriivid ja tõukas väravad lahti, andes antiloobile võimaluse põgenemiseks.

See on üks väheseid näiteid sellest, et loomad võivad teise liigi esindajate suhtes empaatiat üles näidata - tunnusjoon, mida seni arvati olevat omane vaid inimestele.

DIAANAPÄRDIKUD

Laboratoorse eksperimendi käigus õpetati diaanapärdikud sisestama žetooni pilusse, et saada toitu. Avastati, et isane, kes oli ülesande hästi omandanud, aitas vanimat emaslooma, kes polnud veel suutnud žetooni sisestamist ära õppida.

Kolmel juhul korjas isane pärdik teise pillatud žetoone üles, sisestas need ise pilusse ja lubas emasel toidu võtta.

Kuna nooremale isaspärdikule sellest mingit tulu ei tõusnud, väidab Bekoff, et tegu on konkreetse näitega sellest, kuidas looma käitumist suunab mingisugune sisemine moraalne kompass.

ŠIMPANSID

Kuna šimpansid on suurtest inimahvidest kognitiivselt kõige arenenumad ja meie lähimad elus sugulased, pole vast üllatav, et mõned teadlased arvavad neid elavat moraalse käitumiskoodeksi järgi.

Šimpans nimega Knuckles Florida suurte inimahvide uurimiskeskusest on ainuke teadaolev šimpans vangistuses, kes kannatab tserebraalparalüüsi all. Loom on füüsilise ja vaimse puudega.

Teadlased on avastanud, et teised šimpansid tema rühmas kohtlevad teda ülejäänutest erinevalt ning et vanemad isased demonstreerivad tema suhtes harva oma agressiivseid hirmutamistaktikaid.

Samuti ilmutavad šimpansid teatud õiglustunnet ning neid, kes rühmas kehtiva käitumisreeglistiku vastu eksivad, karistab ülejäänud kari füüsilise noomitusega.

NÄRILISED

Katsed rottidega on näidanud, et nad ei võta toitu vastu, kui teavad, et nende tegevus toob kaasa valu teisele rotile. Laborikatsetes anti rottidele toitu, mille tulemusel teine rühm rotte sai elektrilöögi.

Toitu saanud rotid eelistasid teise roti piinamise asemel söömisest loobuda. Samuti reageerivad hiired valule tugevamini, kui on näinud teist hiirt, kellel on valus.

Hiljuti Šveitsis korraldatud uuring demonstreeris ka, et rott aitab teisel rotil, kellega tal puudub sugulusside, hankida toitu, kui teda ennast on teised eelnevalt aidanud. Seni arvati, et selline teistega arvestamise komme on omane ainult esikloomalistele.

NAHKHIIRED

Vampiirnahkhiired peavad igal öösel verd jooma, kuid tihtipeale ei leia mõni neist üldse toitu. Need, kellel verejaht edukalt õnnestus, jagavad oma toitu edutumate liigikaaslastega. Altimad on nad toitu jagama nende nahkhiirtega, kes varem neid endid aidanud on. Bekoff usub, et selline teistega arvestamine tuleneb ühtekuuluvustundest, mis loomade rühmi seob.

Mõned uuringud on näidanud, et loomadel esineb hormonaalseid muutuseid, mis panevad nad ühiskondlikku läbikäimist taga igatsema.

Bioloogid on jälginud, kuidas üks emane rodriguese kalong, teatud puuviljatoiduline, tiiburlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline Florida osariigis Gainesville'is aitas teisel emasloomal poegida, demonstreerides tollele õiget poegimisasendit - pea üleval ja jalad allpool.

VAALAD

Vaalade ajudest on leitud telgrakke (ingl spindle neuron, ka von Economo neuron). Pikka aega arvati, et neid väga suuri ja väga spetsiifilise funktsiooniga närvirakke, millel on tähtis roll empaatiavõime kujunemises ja teiste tunnete mõistmises, esinevad ainult inimesel ja teistel suurtel inimahvidel.

Nii küürvaaladel, heeringavaaladel, mõõkvaaladel kui kašelottidel on samadest ajupiirkondadest leitud telgrakke. Samuti on neil kolm korda rohkem telgrakke kui inimestel ning neid peetakse evolutsiooniskaalal vanemaks liigiks.

See avastus annab teadlastele alust oletada, et komplekssed emotsionaalsed hinnangud nagu empaatia on arenenud märksa varem kui seni arvatud ning need võivad olla laialt levinud ka mujal loomariigis.