Uurimustöö tulemused lubavad tulevikus toota rohkem loodust matkivaid päikeseelemente. Seesugused seadmes tõotavad olla ka odavamad ning keskkonnasõbralikumad kui praegused ränipõhised elemendid, vahendab Fyysika.ee.

Painduvad seadmed koosnevad veel põhinevast geelist, millesse on lisatud valgustundlikke molekule — ühes katses kasutati selleks näiteks taimedest pärit klorofülli — ning kuhu on ühendatud süsinikmaterjalidega(näiteks süsinik-nanotorude või grafiidiga) kaetud elektroodid.

Päikeselt tulevad valguskiired ergastavad valgustundlikke molekule, tänu millele saab toota elektrienergiat. Protsess on sarnane taimemolekulidega, mis ergastumise tagajärjel kasvamise jaoks tarvilikke suhkruid sünteesivad..

Velevi sõnul loodab uurimisgrupp õppida järele tegema materjale, millede abil looduses päikeseeneegiat ammutatakse. Kuigi sünteetilised valgustundlikud molekulid on hästi kasutatavad, saab Velevi sõnul nendes seadmetes kasutada ka looduslikke molekule, näiteks klorofülle, seda tänu nende veepõhisele maatriksile.

“Me ei taha anda liigseid lubadusi, sest seadme efektiivsus on siiski võrdlemisi madal ning selle tehnoloogia saamiseks praktiliseks rakenduseks tuleb teha veel palju tööd,” ütleb Velev. “Siiski usume me, et bioloogiast inspireeritud pehmed elektrienergiat tootvad seadmed pakuvad tulevikus praegukasutatavatele tehnoloogiatele konkurentsivõimelist alternatiivi.”