„IMAX-filmi „Hundid” (Wolves) vaataja võib arvata, et näeb metsikuid hunte vabana nende kodumaastikul rändamas. Tegelikult rentisime hundid Montanas tegutsevast ulukifarmist ja vabastasime puuridest hetk enne iga stseeni filmimist,” ütleb Palmer intervjuus ajakirjale New Scientist.

„Filmi tiitrites leidus küll vastavasisuline hoiatus, aga ma kahtlen, kas paljud inimesed seda märkasid. Tegelikult elavad paljud teleris nähtud metsloomad ulukifarmides, mille omanikud kasseerivad filmi- ja fotomeestelt looma laenutamise ning lähedal asuvasse looduskaunisse paika toimetamise eest üle 5000 dollari.”

Palmeri sõnul on klassikaliseks trikiks glasuurkompvekkide peitmine korjustesse. „Kui näete loodusfilmis surnud põtra nosivat karu, võite olla üsna kindel, et karu laenutati ulukifarmist ning otsib maiustusi, mille filmitegijad on põdra laiba sisse peitnud.”

Kui suur osa loodussaadetest sisaldab lavastatud või mitte-metsikuid elemente, on Palmeri sõnul raske öelda.

„Ent seda tehakse palju rohkem kui enamik inimesi arvata oskaks. Peaaegu võimatu on teha filmi metsikust loodusest ilma mõningase fabritseerimise, manipuleerimise ja vaataja hanitamiseta. Lavastamine — millegi „loodusliku” esilekutsumine tehisvahenditega — on lihtne moodus muidu ligipääsetamatute sündmuste jäädvustamiseks. David Attenborough’ BBC jaoks tehtud dokk „Metsiku looduse erisaade: jääkaru” (Wildlife Special: Polar Bear) sisaldas kaadreid emakarust, kes oleks nagu looduskeskkonnas poeginud. Attenborough tunnistas hiljem, et stseen on filmitud loomaaias,” räägib Palmer.

Ta kinnitab, et suurema osa loodus-aimefilmide heli pole salvestatud otse, sest piisavalt lähedale pääseda on liiga ohtlik. Heli lisatakse reeglina järeltootmise käigus.

On sellised pettused alati õigustatud?Paraku pole enamikul loodusfilmitootjatest piisavalt raha ega aega lõputult vabas looduses passida ja oodata, et loomad näole annaksid. Dramaatiliste, põnevate kaadrite saamiseks tuleb olukordi sageli lavastada või metsloomi veidi kiusata. Kui filmil on tugev looduskaitseline sõnum, siis pole see minu meelest patt. Kui ei, siis pole manipuleerimine ja loomade ahistamine aga õigustatud,” ütleb Palmer.

Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!