Looduse elektrikud põhjustavad loomariigis pingeid

 (9)
Looduse elektrikud põhjustavad loomariigis pingeid
ElektriangerjasFoto: Leandro Sousa, AFP

Halvavad elektrilöögid, silmist paiskuv välgunool ning elavad päikesepaneelid – need on viisid, kuidas elektriga sina peal olevad loomad seda jõudu ära kasutavad. Elekter on abiks näiteks jahil, navigeerimisel ja võimaldab ka mööda seina üles ronida.

Elektrilöök halvab saagi

Lõuna-Ameerikas elav elektriangerjas suudab tekitada üle 600 voldise pinge. Elektrilööki saab kala kasutada nii enesekaitseks kui ka jahil ning sellest piisab, et suuremgi loom nokauti lüüa – teoreetiliselt võiks kala halvata isegi hobuse meeled, kui need kaks kusagil kokku saaksid. Kui saakloom on uimastatud, saab angerjas selle rahus ära süüa. Üksnes enesekaitseks teise looma halvanud angerjas võidab sedasi aega põgenemiseks.

Elektriangerja elektrielundid koosnevad lamedatest, kettakujulistest rakkudest, mida nimetatakse elektrotsüütideks. Need paiknevad järjestikku ja tihedasti üksteise kõrval. Elektrotsüüdi rakumembraanis on biopump, mis muudab kaalium- ja naatriumioonide kontsentratsiooni rakus. See põhjustab membraanis u 0,1 voldise potentsiaali­hüppe ja muudab raku pisikeseks patareiks.

Kui elektriangerjas valmistub elektrilööki andma, siis vabaneb tema närvirakkudes neurotransmitter atsetüülkoliin. Selle toimel vallandub elektrotsüütides 0,1 voldine „elektrisäde“, mis mõjutab järgmist rakku sama tegema.

Potentsiaalihüpe ja sellega kaasnev vool levib lainetena läbi elektrielundi kahe tuhandik­sekundi jooksul. Täis­kasvanud elektri­angerjal on umbes 6000 elektrotsüüti ning nii võib saakloom saada kuni umbes 600 voldise elektrilöögi.

Seotud lood:

Vapsiku eksoskeletis on looduslikud päikesepaneelid

Vapsikuliigi Vespa orientalis kutiikulas olevad erilised rakud on nende funktsioonist lähtuvalt kujunenud meie majade katustel olevate päikesepaneelide sarnasteks.

Teadlased on kuni viimase ajani arvanud, et ainult taimed ja üksikud bakterid suudavad päikeseenergiat teiseks energiavormiks muundada. On aga olemas ka üks vapsikuliik, kes oma väliskestas olevate spetsialiseerunud rakkude abil sama trikiga hakkama saab.

See on Vespa orientalis, kelle kutiikula ehk väliskesta pealmise tugeva kihi kollased triibud sisaldavad ksantopteriini. Teadlased eraldasid selle pigmendi ja katsid sellega hariliku päikesepatarei elektroodi. Kui selle­le langes tugev valgus, suurenes saadava elektrienergia hulk. Võimalik, et vapsik kasutab seda ära füüsilise aktiivsuse juures või siis kehatemperatuuri reguleerimiseks.

Loe teiste elektriliste loomade kohta lähemalt novembrikuu Imelisest Teadusest!