KÕKi eesmärgiks on luua, koondada, vahendada ja kasutada keskkonnaõigusalast ekspertteadmist, et edendada keskkonnaõiguse arengut ja aidata kaasa erineva tasandi keskkonnaotsuste ning seadusandluse kvaliteedi parandamisele. KÕKi tegevust suunab nõukogu, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli keskkonnaõiguse õppetooli hoidja dr iur Hannes Veinla, Säästva Eesti Instituudi programmijuht Kaja Peterson ning Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht Jüri-Ott Salm, teatab ELF ja KÕK oma ühises pressiteates.

Kärt Vaarmari: „Oluliseks märksõnaks KÕKi edasises töös on koostöö — koostöö nii keskkonnaorganisatsioonide, sh ELFiga kui ka keskkonnaministeeriumi, keskkonnateenistuste ja teiste riigiasutustega. Samuti loodame kaasa aidata sellele, et tekiks aruteluplatvorm, kus eri asutustes tegutsevad keskkonnajuristid saaksid ühiselt keskkonnaõiguse küsimusi arutada ja kogemusi vahetada.”

KÕK on välja kasvanud ELFi senistest keskkonnaõigusalastest tegevustest, mis algasid 2001.a. tasuta keskkonnaõigusabiga ja jõudsid välja seadusloomes osalemisele ja juriidiliste analüüside koostamiseni erinevates keskkonnaõiguse küsimustes. Nüüdseks on tegevused paisunud nõnda, et mõtekaks osutus uue organisatsiooni loomine.

Kärt Vaarmari: “KÕK keskendub peamiselt keskkonnaotsuste tegemise praktika juriidilisele analüüsile, kuna meie hinnangul ei ole piisavalt uuritud, kuidas keskkonnaseadused praktikas töötavad — loodame, et analüüsid aitavad seadusandlust parandada tõhusamalt kui reageerimine ainult üksikjuhtumitele. Praktikas avastatud süsteemsete vigade analüüs, aga ka teave mõnes piirkonnas või ametiasutuse poolt rakendatava hea praktika kohta annab otsustajatele hea võimaluse oma tegevuse kvaliteeti tõsta. Samas soovib KÕK aidata kaasa ka juriidilisele diskussioonile ja keskkonnaõigusalase info levikule. Alates 2008.a. jaanuarist avatakse keskkonnaõigusalast infot vahendav koduleht, samuti hakkab KÕK jaanuarist osutama tasulist õigusteenust keskkonnaõiguse küsimustes. Tulevikus on kavas ka tegelemine nn strateegiliste juhtumitega, millel võib olla keskkonnaõiguse praktika seisukohalt oluline tähendus.”