Loode-Eesti vetes leiti uusi põnevaid liike
“Kogu selle piirkonna elustik on üllatavalt mitmekesine, kuna vaid väikeselt alalt leidsime peaaegu kõik liigid, mis Väinameres ja Lääne-Eestis võiksid olla,” rääkis TÜ Eesti mereinstituudi vanemteadur Georg Martin.
Kuna uuritud piirkond on üks maailma tähtsamaid rändlindude peatuspaiku, kus käib poolteist kuni kaks miljonit arktilist veelindu aastas, võtsid teadlased luubi alla peaasjalikult just neile olulised madalate toitumisalad. Sukeldumiste ja veealuste filmimistega selgus, et piirkonnas on kõige levinumateks elupaikadeks merekarpidest kubisevad liivamadalad.
Merepõhja uurides sattusid teadlased ka mitmele haruldasele liigile. Nii leiti näiteks Nõva lähedal merest Põhja-Atlandist pärit siilkirpvähk, keda pole varem meie vetes kordagi nähtud. Samuti leiti mitut liiki kojata tigusid ning Põhja-Ameerika rannikult ilmselt ballastvetega siia jõudnud vöötkirpvähke. “Tegu on ohtliku võõrliigiga, kes tõrjub enda elukoha ümbrusest kõik kohalikud liigid välja,” tähendas Martin.
Mereteadlasi hämmastas ka asjaolu, et uuritud merealalt tulid välja kõik kuus meie vetes teada olevat mändvetikaliiki. “Need on harulduste nimekirja kantud liigid, kes on iseloomulikud vaid puhastele vetele. Nende olemasolu näitab, kuivõrd puutumatuna on sealne merekeskkond säilinud,” märkis Martin, lisades, et paari aasta tagusest naftareostusest mere põhjas enam jälgi polnud.
“Tiivad mere kohal” (“Wings over Wetlands”) on rahvusvaheline looduskaitseprojekt, mille eesmärgiks on veelindude rändeteede kaitse.
Aafrikas, Aasias ja Euroopas ühtekokku ühtteistkümmet rahvusvahelise tähtsusega märgala puudutava projekti Eesti koordinaatori Marko Valkeri sõnul on uuringute alusel võimalik hakata Loode-Eesti rannikumerele taotlema ülemaailmse olulisusega Ramsari ala staatust.
“Uuringuandmed on aluseks ka piirkonna kaitsekorralduskava koostamiseks,” ütles Valker, kelle hinnangul võib ligemale 370-ruutkilomeetrisest rannikumerest saada Ramsari ala 2010. aastal.
