Linnupojad suhtlevad üksteisega juba munas olles

 (4)
Eggo munade tootja DAVA Foods Estonia. Vladimir Sapožnin
Hunnik kanamuneFoto: Karin Kaljuläte

Kajakapojad reageerivad ema hoiatushäältele juba munas olles ning hakkavad muna väristama, et samas pesas munas olevatele õdedele-vendadele ohust märku anda.

Nature Ecology & Evolutionis avaldatud uuringust selgus, et veel koorumata linnupojad tajuvad muna ümbruses toimuvat ning need, kellel kuulmismeel on juba välja arenenud, kuulevad muuhulgas ka seda, kui emaslind hädakisa tõstab.

Veelgi enam, munas olevad linnupojad mitte üksnes ei kuule seda hoiatushüüdu vaid kommunikeerivad kuuldut ka edasi - selleks väristavad nad end munas. Sellega saadavad nad hoiatussõnumi edasi neile hiljem munetud pesakaaslastele, kelle kuulmismeel ei ole veel välja arenenud ja kes hoiatust ise ei kuule.

Mitte, et munas olevad linnud midagi ette võtta saaksid varitseva ohu suhtes, kuid selline kommunikatsioon on tähtis osa nende õppimise protsessist. Munasisene sõnumineerimine aitab neil õppida tundma neid varitsevaid ohtusid juba enne koorumist.

Uuringust selgus ühtlasi see, et haudumise ajal hoiatushääli kuulnud linnupojad koorusid teistest hiljem ja olid koorumise järel teistest erksamad. Samuti olid nad munas vaiksemad ja ei piiksunud nii palju, kui hoiatushäält kuulsid.

Seotud lood:

Et seda uurida, võtsid teadlased haudumise ajal pesast kajakate munasid ja jälgisid neid kahes grupis laboris. Kontrollrühma munad paigutati heliisolatsiooniga haudekambrisse ning hoiti vaikuses, testrühma munadele lasti aegajalt kõlada nende ema hoiatuskisa.

Testimise protsess nägi välja nii, et kaks muna võeti kapist välja, neile lasti kõlarist hoiatuskisa ja pojad hakkasid munas väristama. See värisev muna paigutati siis tagasi kappi ja seal ees olnud muna hakkas samuti väristama, sest kuigi ta ise hoiatushüüdu ei kuulnud, sai ta kätte "värisevas munas" oleva kaaslase sõnumi ja hakkas seda ise ka edasi kandma.

Enne koorumist viidi munad tagasi pessa ja lasti neil seal kooruda. Pärast koorumist korjati linnupojad jälle kokku ja viidi laborisse, kus võeti vereproove ja tehti DNA teste.

Selgus veel see, et need pojad, kes olid munas olemise ajal kuulnud hoiatushääli ja ka need munad, kes olid häält kuulnud munadega samas pesas, koorusid hiljem, olid erksama olemisega ja kiiremate refleksidega.

Nende vereproovidest selgus, et stressihormooni kortisooli tase oli nende veres kõrgem. Hoiatushääli kuulnud linnupoegade geenide aktiveerumine ja välja lülitumine oli samuti muutunud.

Seda, et linnupojad oskavad veel munas olles tajuda muna ümber olevaid ärritajaid, kuid seda, et nad oskavad hoiatussõnumit teistele munadele edasi anda, on uus informatsioon, vahendas New York Times.