Linnaelu muudab inimeste immuunsüsteemi tugevamaks?
Briti teadlastel oli hüpotees, et kui linnades puutusid inimesed tihedamalt kokku, siis järelikult oli ka haiguste levik kiirem. Lähtudes evolutsiuooniteooria põhitõdedest, võib seega eeldada, et need, kes sellistes oludes haigused üle elasid, said ilmselt järglasi, kes olid samuti pärinud tugevama vastupanuvõime. Seega võiks olla väga urbaniseerunud piirkondade elanikud üha parema immuunsüsteemiga.
Briti University College Londoni paleobioloog Ian Barnes uuris selleks DNA proove, mis olid võetud 17 linnastunud piirkonnas elavalt inimgrupilt Euroopast, Aasiast ja Aafrikast. Täpsemalt uuris Barnes, kas proovides esineb geene, mis viitavad näiteks resistentsusele tuberkuloosi, leepra või troopilistes piirkondades liivakärbse hammustusega leviva raske haiguse suhtes.
Samal ajal uuris teine teadlaste rühm, kus asusid neis piirkondades vanimad linnad. Näiteks Türgi Çatal Hüyüki asundus Anatolia piirkonnas on 8000 aastat vana. Samas pole Sudaani lõunaosas asuv Juba linn isegi mitte saja-aastane.
Ilmnes, et piirkondades, mis olid juba aastatuhandeid linnastunud, leiti sagedamini ka tuberkuloosiresistentsusele viitavaid geene. Samas näiteks saamide seas Skandinaavias või Malawi elanike seas Aafrikas geen sellise sagedusega ei esinenud.
