Täpsemalt oli vaatluse all Britsih Columbia saartel elavate laulusidrikute populatsioon. Nende pesitsusala ümbritseti katse käigus võrkude ja elektriliste piiretega, mis hoiaks vaenlasi eemal. Samal ajal olid üle seatud valjuhääldid, millest mängiti teiste loomade hääli, kirjutavad ERRi teadusuudised.

Ilmnes, et emaslinnud, kes vaenlaste hääli kuulsid, hakkasid kohe teistmoodi käituma kui tavaliselt. Nad punusid pesasid tihedamatesse ja okkalisematesse põõsastesse ning veetsid rohkem aega valvelolekus, et jälgida, kas vaenlasi on läheduses. Selle arvelt jäi neil vähem aega toiduotsinguteks, samuti munesid nad vähem mune kui tavaliselt.

Kui aga munad koorusid, tõid emad oma poegadele vähem süüa. Samuti otsisid nad toitu pesa lähipiirkonnast, mitte ei lennanud kaugematele jahimaadele. Selle kõige tagajärjel sai rohkem linnupoegi surma. Keskmiselt oli vaenlaste häälte keskel elanud laulusidrikutel 40 protsenti vähem järglasi kui neil, kes veetsid oma pesitsusperioodi neutraalsete loomade ja lindude häälitsuste saatel.