Bruce Yankner, uurimuse üks autoritest selgitas Ülikooli kodulehe vahendusel, et tegemist on olulise avastusega, mis näitab, et närvirakkudes toimuv on otseselt seotud inimese füsioloogiaga, sealhulgas ka elueaga.

REST valku on ka varasemalt uuritud ning on leitud, et see on võimeline inimesi kaitsma näiteks dementsuse ja Alzheimeri tõve eest. Samuti uuriti eri vanuses surnud inimeste ajuproove ning leiti, et REST valkude hulka tõstvad geenid väljendusid enam vanemaks elavatel inimestel. Tulemuste tõestamisel pidid aga teadlased keskenduma hoopis usside ja hiirte uurimisele, kuna elus inimese ajus kuidagi REST valkude hulka mõõta võimalik ei ole.

Ussidega läbi viidud katsed näitasid, et väiksemate REST valkude hulgaga usside ajud töötasid oluliselt intensiivsemalt ning ka nende eluiga oli lühem. Kui aga valke ajusse juurde sööta, vähenes ajuaktiivsus ning ka eluiga pikenes. Hiirtel läbi viidud katsed toetasid esialgseid tulemusi veelgi - hiirtel, kellel valku nappis, esines ootamatuid hüppeid ajutegevuse aktiivsuses, mis arstide sõnul sarnanesid ajuinfarktidele.

Uurimuse üks kaasautor, Monica Colaiácovo sõnas, et oli ülimalt huvitav jälgida, kuidas kõik need erinevad tõendid lõpuks kokku jooksid ning näitasid, et väiksem närvisüsteemi ärritamine võib aidata kauem elada. "Ainuüksi see võimalus, et REST valkude osakaalu tõstmine võib vähendada ajutegevust ning aeglustada inimeste vananemist, on ülimalt huvitav," sõnas ta.

Yankeri sõnul on inimestel võimalik iseseisvalt REST-tüüpi valkude tootmist muuta ning selles osas võiks kasuks olla oma närvirakkude töörütmi teadlik muutmine, näiteks meditatsioon, kuid ka tulevikus loodavad uued ravimid. "Tulevikus plaanime kindlasti välja uurida, kuidas meie töö tulemused on seotud inimese aju kõrgemate kognitiivsete funktsioonidega," ütles Yanker.