Lõuna-Ameerikas elutsev, peaaegu ainult lehepungadest toituv Bagheera kiplingi on arvatavasti ainus 40 000 ämblikuliigi hulgast, kes kiskjamenüüst edukalt loobunud on, vahendab Times.

Selle asemel on elukas valinud laisa, metsakaatsia-toidulise eluviisi ega pea enam saagi püüdmiseks võrke punuma.

Liigi emasisendid on koguni hüljanud ämblike muistse tava, mis nõuab isaspartneri nahkapanemist kohe pärast paarumist.

"Tegemist on teadaolevalt esimese ämblikuliigiga, kes peamise toiduallikana "kütib" taimi," nendib Pennsylvanias tegutseva Villanova ülikooli teadur Christopher Meehan, kes vaatles umbes pöidlaküüne suuruseid elukaid ekspeditsioonil Mehhikosse.

B. kiplingi taimetoitlus paistab olevat esile kutsunud ka muid eluviisi-muudatusi. Kuna ämblik ei pea enam energiat saagi püüdmisele raiskama, on ta oma võrgupunumisoskuse suunanud hoopis pere-eramute rajamisse. Emasämblikud kasutavad võrku nimelt järeltulijate kasvatamiseks.

Siiski pole B. kiplingi kombed täiesti sajaprotsendiliselt vooruslikud: toiduks tarvitatavad pungad on küll taimsed, kui kõigepealt tuleb need varastada akaatsiaid sissetungijate vastu kaitsvate sipelgate nina alt.

Zooloogidele tekitab Meehani avastatud liigi juures kõige suuremat hämmeldust tõik, et seni on taimedest toitumist ämblike juures füsioloogiliselt võimatuks peetud.

"On arvatud, et ämblikud ei suudagi tahket toitu manustada," selgitab Meehan. Enamasti eritavad nad ensüüme oma saagi peale, seedides ohvri ära väljaspool organismi ja neelates seda, mis järele jääb, nagu suppi. B. kiplingi pistab oma aedviljad aga nahka ühes tükis.

Vaata videot uuest ämblikuliigist SIIT!