Mõlema liigi DNA võrdlemine näitas, et teatud omadused arenesid inimestel
palju kiiremini kui šimpansidel, vahendab Ananova. Üks sellistest muutustest
puudutab kuulmist, mis võib olla seotud keele tekkega. Teine muutus puudutab
ensüüme, mis on inimesed lihasööjaks teinud ning aitab seedida proteiini.
Hämmastav oli aga haistmisgeenide kiire areng, sest haistmismeel ei ole inimese kui liigi ellujäämiseks oluline. Üks põhjendus on, et lõhnameele arenemine sundis inimesi toidusedelit muutma. Ka võib see olla seotud seksuaalpartneri leidmisega.
Šimpanside puhul aga tähendasid teadlased kiireid muutusi skeletistruktuuri kontrollivates geenides.
Uuringut juhtis Andrew Clark Cornelli ülikoolist ning selle tulemused on avaldatud teadusajakirjas “Science”.
