Peale 14 aastast vaevanägemist, käivitasid Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) esmakordselt Genfi lähistel asuva maailma suurima Suure Hadronite Põrguti (Large Hadron Collider, LHC). Ühtlasi on LHC kõige kallim, ligikaudu 6 miljardit eurot maksma läinud teaduslik eksperiment, mis eales ette võetud.

Eesti aja järele kell 11.28 saatsid teadlased esimese prootonitevoo 27 kilomeetrisele ringile, ja seejärel vastupidises suunas teise voo.

Projekti algusest peale juhtinud Lyn Evansi sõnul oli see fantastiline moment, leides, et „me võime nüüd julgelt vastu astuda paremale evolutsiooni ja universumi mõistmisele“.

Põrguti eesmärgiks on lõppeks kiirendada prootonid 7 triljoni elektronvoldini ja seejärel need omavahel kokku põrgatada, luues nii ürgse tulekera, mis tekkis vaid ühe triljondiku sekundi peale Suurt Pauku. Teadlased loodavad, et tegemist on omamoodi sisekosmose Hubble teleskoobiga, mis lubab varjust välja tuua senitundmata elementaarosakesed ja loodusjõud.

Kuigi eelnevalt tunti muret võimaliku maailmalõpu ja kõike endasse imevate mustade aukude üle, siis need kartused osutusid asjatuks. Maa atmosfääris on sarnased elementaarosakeste „avariid“, nagu neid LHC’s tekitada üritatakse, igapäevased nähtused.

Ühena suurematest eesmärkidest loodetakse jälile saada nn Higgsi bosonile, mis teooria kohaselt annab teistele osakestele massi. Samuti üritatakse reaalselt tõestada müstilise tumeda aine olemasolu, mis moodustab eelduste kohaselt 25% universumi massist ja on galaktikate tugiaineks. Unistatakse isegi kuni kümne mikroskoopilistesse sõlmedesse mähitud uute aegruumi dimensiooni avastamisest või stringiteooria tõestamisest.

Eelpoolkirjeldatud avastused leiavad aset (kui leiavad) aga tulevikus. Kui võrrelda LHC-d autoga, siis täna panid teadlased alles mootori tööle, mis peab mõned kuud ennem kuhugi sõitmist soojenema. Esimene põrgutamine, millest midagi oodata võib, ei leia aset ennem hilissügist.

Kahtlemata on LHC teaduse jaoks suur saavutus, milline ettevõtmine on pälvinud aga ka rohkelt kriitikalt. Kõigepealt on Suure Hadronite Põrguti näol tegemist röögatult kalli hüppega tundmatusse, millest asjaosalistel on aimu vaid senitõestamata teooriate abil.

Tegemist on ka ettevõtmisega, mille praktiline ja väärtus on esialgu nullilähedane. Teaduse rahastamise üle kurdetakse enamuses CERNI kahekümnes osalisriigis ja sellise abstraktseid teadmisi andva (loodetavasti) seadeldise ehitamine on käinud kohati teiste teadussuundade, nagu näiteks taastuvenergiaalaste uuringute arvelt.

Üks tänapäeva tuntumaid ja mõjukamaid teadlasi matemaatik Stephen Hawking sõnas, et LHC on teaduse ja inimkonna jaoks „elulise tähtsusega“, kuid lisas ka seda, et kas Suure Hadronite Põrguti abil ka midagi avastatakse, pole sugugi kindel.

Loomulikult on nii teadlaste kui kõigi ülejäänud inimeste parimates huvides, et asi toimiks nagu ette nähtud.