Leonardo da Vinci kaevatakse välja, et lahendada Mona Lisa saladus
Itaalia riikliku kultuuripärandi komitee — teadlaste ja kunstiajaloolaste juhtorganisatsiooni — töörühm on esitanud palve avada haud Prantsusmaal Loire’i orus Amboise’i lossis, kuhu renessansiaegne maalikunstnik ja mitmekülgne õpetlane, kes seal ka 1519. aastal 67 eluaasta vanuses suri, arvatakse maetud olevat, vahendab The Times.
Antropoloog Giorgio Grupponi ütles, et too projekt võib heita uut valgust Leonardo kõige kuulsamale tööle. “Kui meil õnnestub leida ta kolju, saame Leonardo näojooned taastada ning Mona Lisa omadega võrrelda,” ütleb ta.
Mona Lisa isiku üle on sajandeid vaieldud. Kahtlustused on ulatunud Leonardo emast Firenze kaupmehe naise Lisa Gherardinini. Mõned teadlased on välja pakkunud, et Leonardo oletatav omasooiharus ja armastus mõistatuste vastu panid ta iseennast naisena kujutama.
Leonardo näo taastamine võimaldaks katseliselt kontrollida teooriat, mille püstitas Ameerika ekspert Lillian Schwartz, kes tõi arvutiuuringute toel välja ilmsed sarnasused Mona Lisa ja kunstniku autoportree vahel.
Ekshumatsiooniläbirääkimised Prantsuse kultuuriametnike ja chateau omanikega on põhimõtteliselt kokkuleppeni jõudnud, teatab Itaalia töörühm. Ametlikku luba oodatakse projektile eelseisvaks suveks.
Kirik, millesse Leonardo varem maetud oli, hävitati pärast Prantsuse revolutsiooni 1789. aastal. Kunstniku säilmed maeti 1874. aastal ümber lossi väiksemasse Saint-Huberti kabelisse raidkirja alla, millel neid nimetatakse “eeldatavasti” meistrile kuulunuiks.
Itaalia töörühma juht Silvano Vincenti ütles, et esimese sammuna tuleb kindlaks teha, et säilmed on tõepoolest Leonardo omad. Teadlased kavatsevad rakendada süsinikdateerimist ja kasutada võrdlusmaterjalina Kesk-Itaaliasse Bolognasse maetud meessoost järeltulijate luudest ja hammastest võetud DNA-proove.
“Ajalooürikuis pole selle kohta ühtegi vihjet, kuid me saame teada, kas Leonardo suri mõnda haigusse nagu süüfilis või tuberkuloos, kuna neid saab luude põhjal diagnoosida. Tol ajal peeti süüfilist iselaadseks katkuks: 16. sajandi esimesel veerandil suri sellesse umbes 20 miljonit inimest,” ütleb Vincenti.
Luuproovid peaksid ka välja selgitama, kas Leonardo kannatas tinamürgituse käes, nagu paljud tema kaasaegsed maalijad, kes mürgiste pigmentidega kokku puutusid.
Kirjeldatud kava kritiseerivad Leonardo-uurijad, kes peavad autoportree-ideed müüdiks ning leiavad, et kunstniku maiseid jäänused tuleks rahule jätta.
“See kõlab väga lennukalt ja natuke ogaralt, nagu oleks Leonardo-pisik nende inimeste peades liiga kõvasti kanda kinnitanud. Me teame, et Mona Lisa oli konkreetne isik, ta eksisteeris ja see on tema portree. Kui Leonardo sellest kuulda saaks, oleks tal põhjust muheleda,” ütleb Getty muuseumi joonistuste osakonna endine kuraator Nicholas Turner.
