Seejärel kuulsid patsiendid erinevaid inimeste nimesid, sealhulgas ka enda nime. Sama katset korrati ka tervete teadvusel olevate vabatahtlikega, vahendab Novaator.

Lemmiklaule kuulnud haiged reageerisid paremini oma nime nimetamisele, nende ajuaktiivsus sarnanes rohkem terve inimese ajutööle.

Uurimisrühma juht Fabien Perrin esitles tulemusi Suurbritannias Brightonis peetud teadvuse uuringute konverentsil. Teadlasel on katsetulemustele kaks võimalikku selgitust.

Meelismuusika kuulamine võib aktiveerida inimese autobiograafilist mälu – neid mäluosi, mis talletavad isiklikke kogemusi. See omakorda teeb närvisüsteemi enesega seotu suhtes eriti vastuvõtlikuks.