Leiti vihjed elu olemasolust Saturni kuul
Titanil on liiga külm, et seal saaks eksisteerida vedelat vett, kuid mitmed teadlased on osutanud, et vedela metaani- ja etaanijärvedes kuu pinnal võib elutseda eksootilisi eluvorme.
Chris McKay NASA Amesi Uurimiskeskusest ja Heather R. Smith Rahvusvahelisest Kosmoseülikoolist Prantsusmaal näitasid 2005. aastal arvutustega, et seesugused mikroobid suudaks hädavaevalt ära elada, hingates sisse gaasilist vesinikku ning süües orgaanilisi atsetüleeni molekule, mille tagajärjel tekiks metaan. Selle tulemusel tekiks Titanil atsetüleeni puudus ning vesiniku ammendumine kuu pinna läheduses, kus mikroobid elavad, vahendab Fyysika.ee portaali NewScientist uudist.
Kosmosesond Cassini mõõtmised on neid ennustusi nüüd kinnitanud, mis vihjab elu olemasolu võimalikkusele Titanil.
Nähtavat ning Infrapunast Valgust Kaardistava Spektromeetri (Visual and Infrared Mapping Spectrometer, VIMS) abil tehtud mõõtmised ei näita mingit märki atsetüleeni olemasolust, kuigi ultravioletsed kiired Päikeselt peaksid selle tootmist kuu tihedas atmosfääris pidevalt töös hoidma. Ka Cassini mõõtmised näitavad, et vesinik Titani pinna lähedusest haihtub pidevalt.
Kosmosesondi Ioonide ja Neutraalse Massi Spektromeetri (Ion and Neutral Mass Spectrometer) ning Infrapuna Spektromeeteri (Composite Infrared Spectrometer) andmed paljastasid, et UV-kiirguse poolt indutseeritud atmosfääri keemilistes reaktsioonides tekkinud vesinik "voolab" nii ära kosmosesse kui alla, kuu pinna poole.
Kuna vesinikku kuu pinnale ei kogune, paistab, nagu miski tarbiks seda. Tulemused paljastavad "väga ebatavalise ning praegu seletamata keemilise protsessi," sõnas McKay. "See pole küll kinnitus elu olemasolust, kuid siiski väga huvitav."
Võimalik, et vesinik moodustab Titani pinnale süsinikuga molekule tekitades metaani. Ent atmosfääri madala temperatuuri tõttu toimuksi sellised reaktsioonid liiga aeglaselt, et põhjendada nendega vesiniku haihtumist.
Samuti võimalik, et mittebioloogilised keemilised reaktsioonid muudavad atsetüleeni benseeniks – süsivesinikuks, mis vastavalt VIMSi mõõtmistele ka Titani pinnal eksisteerib. Aga ka sel juhul oleks reaktsioonide toimumise piisavaks kiiruseks tarvis katalüsaatorit, vastasel juhul atsetüleeni puudust selle süüks panna ei saa.
"Teaduslik konservatism ütleb, et bioloogiline seletus oleks viimane, enne tuleb kõrvaldada kõik mittebioloogilised seletused," lausus Mark Allen NASA Jet Propulsioni Laboratooriumist Californias. "Kõikvõimalike mittebioloogiliste seletuste kõrvaldamiseks on meil veel palju vaeva vaja näha."
Clarki töörühma liige Jonathan Lunine nõustub, ent lisab, et järgnevate missioonideta Titanile ei pruugi olla võimalik bioloogiliste ja mittebioloogiliste seletuste vahel vahet teha. "Ainus viis kindlalt teada saada on hoida reaalselt käes elusorganismi ning näidata, et see elab," selgitas ta.
