ESO väitel on avastus võtmetähtis mõistmaks universumi varajaste tähtede tekkelugu, vahendab AFP.

Tähed avastati 8,2-meetrise läbimõõduga Väga Suure Teleskoobi abil, mis asub Atacama kõrbes, Santiagost 1200 kilomeetrit põhja pool.

Tähed paiknevad Päikesest 22 000 valgusaasta kaugusel asuvas udukogus NGC 3603 — see on lähim teadaolev udukogu Linnutee naabruses.

Algelised tähed, mida on nimetatud ka “äärmiselt metallivaesteks”, tekkisid umbes 13,7 miljardi aasta eest, vahetult pärast Suurt Pauku.

Udukogu keskmes asuv täheparv koondab endas tuhandeid erinevaid tähti, millest enamiku mass on sarnane meie Päikesele või väiksem. 

Teadlasterühma liige Vanessa Hill kiidab teleskoobi haruldast optikat. “Kui varem olid meil ainult ähmased sõrmejäljed, siis nüüd võisime neid vaadelda läbi mikroskoobi,” ütleb ta.

Järgmisel aastal hakkab ESO ehitama Euroopa Äärmiselt Suurt Teleskoopi (E-ELT), mille diameeter on enneolematu — 42 meetrit.