Leiti uus väljasurnud inimliik: Denisova inimene

 (17)
Leiti uus väljasurnud inimliik: Denisova inimene
Denisova inimese säilmedReuters / Scanpix

Teadlased nimetasid uue inimliigi Denisova inimeseks Siberis asuva Denisova koopa järgi, kust seda liiki inimese säilmed leiti.

Tõendite põhjal võib oletada, et Denisova inimesed olid laialt levinud kogu Euraasias. Ajakirjas Nature avaldatud uuringus kirjutatakse, et Denisova inimesed elasid samaaegselt neandertallastega ning ristusid inimestega umbes 50 000 aastat tagasi, vahendab Novaator BBC uudist.

Rahvusvaheline rühm teadlasi sekveneeris täielikult ühe seda liiki inimese genoomi sõrmeluust saadud DNA põhjal.

Teadlaste sõnul kinnitab see, et enne anatoomilises mõttes tänapäevase inimese Homo sapiens sapiensi esmakordset lahkumist Aafrikast eksisteeris vähemalt neli erinevat inimliiki.

Siiani olid teadlastele lisaks kaasaegsetele inimestele teada veel neandertallased ja Indoneesias asuvalt Florese saarelt leitud  kääbusinimesed, keda teatakse ka  kääbikutena. Nüüd tuleb sellesse loetellu lisada ka Denisova inimesed.

Londoni loodusloomuuseumi professori Chris Stringeri sõnul on avastus sensatsioonilise. Märkimisväärne on see, et teadlased suutsid analüüsida DNA kõigest koopast väljakaevamiste käigus leitud hamba ja sõrmeluu põhjal. Indiviidid, kelle säilmeid analüüsiti, kuuluvad geneetiliselt erinevasse inimrühma, mis oli kaugelt seotud neandertallastega ja veelgi kaugemalt tänaste inimestega.

Avastus lisab ka kaalu teooriale, et Euraasias võis koos tänase inimesega samal ajal elada ka teist liiki inimesi.

Teadlastel on siiani olnud selle seisukoha toetamiseks olemas salapärast fossiilset tõendusmaterjali, kuid nüüd on neil tänu Saksamaal Leipzigis asuva Max Plancki instituudi professori Svante Pääbo uuringule kindlaid tõendeid.

Eesti juurtega Pääbo sõnul toimus varajaste Euroopas elanud inimliikide osas arenemine. Eksisteeris läänepoolne vorm neandertallaste näol ja idapoolne vorm Denisova inimeste näol.

Uuring näitab, et Denisova inimesed tegid sugu tänaste inimeste esivanematega Austraaliast põhja ja loodesse jäävas Melaneesia piirkonnas. Melanleeslaste DNA sisaldab 4-6 protsenti Denisova inimese DNA-d.

Koos Pääboga uuringus osalenud Harvardi ülikooli meditsiiniinstituudi teadlase David Reichi sõnul näitab Denisova inimeste geenide leidumine nii kaugel lõunas, et nad pidid elunema kogu Euraasias. Nende elualad pidid laiuma mitmete tuhandete kilomeetrite ulatuses.

Üheks mõistatuseks jääb, et miks Denisova inimese geenid on ainulaadselt levinud tänaste melaneeslaste hulgas, kuid sama ei leidu neid teiste Euraasias elavate inimrühmade hulgas, kelle geeninäidised on olemas.

Stringer usub, et põhjuseks võib olla kõigest põgus kokkupuude kaasaegsete inimestega, kui need rändasid läbi Kagu-Aasia ning siirdusid sealt edasi Melaneesiasse.

Denisova koobas asub Lõuna-Siberis. On võimalik, et kõigest 50 Denisova inimest tegi sugu tuhande tänapäevase inimesega. Stringeri sõnul piisaks sellest, et 5 protsenti neist iidsetest geenidest oleks edasi kandunud.

Seega võib öelda, et kuigi nende geenide mõju on olemas, võis liikidevaheline suguline läbikäimine olla minimaalne ja juhuslik.

Pääbo sõnul ei ole teada millal või kuidas need inimesed kadusid, kuid on väga tõenäoline, et see on seotud kaasaegse inimesega. Aluse sellisele arvamusele annab asjaolu, et muistsed inimliigid, nagu Denisova inimesed ja neandertallased, kadusid millalgi pärast Homo sapiens sapiensi tekkimist.

Pääbo arvates on paeluv näha otseseid tõendeid nende muistsete liikide meiega koos eksisteerimise kohta ning tõdeda, et kõigest viimased mõnikümmend tuhat aastat on inimese eksisteerimise ajaloos ainulaadsed.