Uus tehnika võimaldas kosmoloogidel teha avastuse, millest peaks olema abi uute teadmiste hankimisel nii nende haruldaste fenomenide olemuse kui nende rolli kohta uute tähtede tekkes, vahendab Briti ajakirjas Nature avaldatud artiklit AFP.

Supernoova tekib siis, kui massiivsel tähel saab kütus otsa, see kukub iseenda gravitatsiooni mõjul kokku ja muutub tillukeseks, ülitihedaks objektiks, nn neutrontäheks.

Seejärel täht plahvatab, saates välja lööklaine, mis kajab vastu kogu täheparves.

Plahvatus läkitab laiali hapnikust raskemaid elemente nagu raud, kaltsium ja räni, rikastades nendega molekulaarpilvi, mis pikkade ajastute jooksul kobarduvad ja uusi tähesüsteeme moodustavad.

Teadlased leidsid iidse supernoova pärast taevalaotuse konkreetsest piirkonnast aastate vältel tehtud piltide võrdlemist, mis võimaldas märgata mõnede objektide ereduse muutumist ajas.

Universumi vanuseks arvatakse 13,7 miljardit aastat, mis tähendab, et äsja leitud supernoova märgib sellise tähe surma, mis tekkis ühena esimeste seas.

Eelmise vanima tuvastatud supernoova vanuseks oli umbes kuus miljardit aastat.