Enamik tänaseks päevaks Kepleri poolt leitud planeedikandidaatidest on leitud varjutusmeetodit kasutades. Iga kord kui eksoplaneet planeedisüsteemi keskse tähe eest möödub, langeb ajutiselt tähelt Maale jõudva valguskiirguse hulk. „Seekord märkasime tähe heledusspektris kahte üliväikest regulaarset ning ajutist tõusu," märkis uue uurimuse kaasautor Valerie van Grootel ERR-le. Kiirguse hulk suurenes pelgalt 0,005% võrra. Süsteem ei sattunud aga algselt tema huviorbiiti sugugi mitte võimalike planeedikandidaatide tõttu.

Kataloogis KIC 05807616 nime kandev täht ei ole päris tavaline oma särava elu lõpule jõudev keha, vaid hoopis B-tüüpi kuum alamkääbus. See on läbinud küll punase hiiu staadiumi, nagu teeb seda Päike 5-7 miljardi aasta pärast, ent on kaotanud oma välimised vesinikukihid enne, kui selle tuumas heelium süttinud on. Stabiilse energia-varustuse puudumine on muutnud selle ebastabiilseks ning pulseerivaks. Täht kujutas endas seega suurepärast kosmilist laboratooriumi plasmafüüsika ja tähtede arengu uurimiseks. Lisaks pole selge, kuidas sellised kääbused üldse tekkida saavad.