Leiti Suure Paugu ja tähtede moodustumise vaheline “puuduv lüli”

 (51)
CERNi eksperimendi graafik. Foto: AP
CERNi eksperimendi graafik. Foto: APScanpix

Eile teatati, et teadlased on leidnud Suurele Paugule järgnenud universumi evolutsiooni “puuduva lüli”. Et kvasarivalgus võimaldab pilguheitu esimeste tähtede moodustumisele.

Kosmose nn pimeda ajastu — 13,7 miljardi aasta taguse Suure Paugu ja esimeste tähtede moodustumise vahelise perioodi — kohta pole teadlased seni osanud öelda midagi kindlat. Nüüd aga on tohutu massiivsest mustast august kiirgunud valgus aidanud selle kinni püüdnud Cambridge’i ülikooli teadlastel viimaks heita pilgu universumi ajaloo senitundmatusse hämarusse, vahendab The Daily Mail.

Nimelt avastasid uurijad riismeid kõige esimestest tähtedest ning tõendeid Päikesest 25 korda suurema tähe plahvatuse tagajärgedest.

Cambridge’i astronoomiainstituudi professor Max Pettini usub, et nende gaaside avastamine võib aidata välja selgitada universumi päritolu.

Ta ütles: “Kvasarilt pärineva valguse toel on meil õnnestunud piiluda “pimedasse ajastusse”. See valgus toimib foonina, mille suhtes on teele jäänud gaasipilvi võimalik mõõta.

Tuvastasime pilves väikseid koguseid elemente sellistes proportsioonides, mis väga suurel määral erinevad tänapäevaste normaalsete tähtede vastavatest proportsioonidest.

Kõige tähelepanuväärsem on süsiniku hulk võrreldes rauaga, mis osutus Päiksel mõõdetud süsiniku ja raua suhtarvust 35 korda suuremaks.

Taoline koostis lubab meil järeldada, et gaas pärineb Päiksest 25 korda suuremalt tähelt, mis koosnes algselt vaid vesinikust ja heeliumist. Põhimõtteliselt on tegemist fossiilileiuga, mis ühendab meid seni puudunud lüli kaudu ürguniversumiga.”

Cambridge’i astronoomid jõudsid murdeliste teadustulemusteni koostöös California tehnoloogiainstituudi uurijatega.

Massiivsest mustast august ehk kvasarist kiirgunud valgust kasutati noorte tähtede välja paisatud gaaside n-ö valgustamiseks.

Arvatakse, et taolised ürgsed tähed peidavad endas vastust küsimusele, kuidas vesiniku ja heeliumiga täidetud universum arenes selliseks, kus leidub ohtralt raskemaid elemente nagu hapnik, süsinik ja raud.

Suurele Paugule järgnenud poole miljardi aasta pikkune periood on teleskoopidele nähtamatu, kuna toona universumit täitnud gaasipilved ei paistnud läbi.

California ja Cambridge’i teadlased on aga maailma suurimate teleskoopide abiga edukalt leidnud ja ära kasutanud haruldast tähest lähtunud pilve.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!