Leiti paljude erinevate viiruste vastane aine
Viirustega võitlemine on raske, sest nad on üksteisest väga erinevad ja võivad kiiresti muteeruda, et üle kavaldada peremeesorganismi kaitsemehhanisme. Veel keerulisemaks muudab ravimite väljatöötamise see, et pidevalt tekib juurde uusi viiruseid, vahendab Novaator PhysOrgi uudist.
Üheks võimalikuks lahenduseks oleks väikese molekulmassiga laia toimega ained, mis suudaksid korraga mõjutada paljusid erinevaid viiruseid, rünnates mõnda nende ühist tunnust.
Näiteks on olemas kahte tüüpi viiruseid: lipiididest kestaga ja ilma kestata viirused. Kestaga viiruseid ümbritseb membraan, mille abil viirus nakatumise korral peremeesrakku siseneb. Kui oleks võimalik mõjutada seda protsessi võimalikult paljudel erinevatel viirustel ilma kõrvalmõjusid tekitamata, võikski olla leitud laia mõjuga viirustevastane ravim.
California, Texase, Harvardi ja Cornelli ülikoolide teadlased on avastanud just sellise mõjuga aine. Põhimõtte töötamist demonstreerinud uurimus avaldati ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
Teadlased identifitseerisid väikese molekuli, mis on tõhus paljude erinevate viiruste vastu, muuhulgas näiteks HIV-1, gripiviirus A, filoviiruste, poksviiruste, arenaviiruste, bunyaviiruste, paramüksoviiruste ja flaviviiruste vastu. Need viirused põhjustavad mõnesid maailma surmavamaid haiguseid nagu aids, viirusentsefaliit, ebola ja rifti oru palavik.
Mis veel parem, leitud aine — rodaniini derivaat, millele teadlased on nimeks pannud LJ001 — võiks olla tõhus ka uute, veel avastamata kestaga viiruste vastu.
USA toidu- ja ravimiamet on küll heaks kiitnud mõned mitmete viiruste vastu mõjuvad ravimid, kuid neid on mitmetel põhjustel väga vähe. Näiteks ribaviriin mõjutab üheaegselt nii viiruste valke kui ka peremeesrakku ja on tõhus vaid väheste viiruste vastu, näiteks Lassa palaviku viirus ja süntsütiaalne viirus. C-hepatiidi viiruse vastu kasutatav alfa-interferoon põhjustab aga soovimatuid kõrvaltoimeid ning on laiemaks kasutuseks liiga kallis.
LJ001 oletatav töömehhanism on aga teistsugune, kinnitab uurimust juhtinud California ülikooli teadlane Benhur Lee.
“Me näitasime, et see väike molekul seostub nii peremeesraku kui ka viiruse membraanile, kuid lõhub eelkõige just viiruste membraane, kuna aktiivse ainevahetusega rakumembraanid suudavad ennast parandada, staatilised viirusmembraanid aga mitte,” selgitab Lee. „See tähendab, et viiruste vastu tõhusalt mõjuvate kontsentratsioonide korral suudavad peremeesorganismi rakud ennast veel parandada, samas kui kahju viiruste membraanidele, millel puudub enese parandamise võime, on pöördumatu ja jääv.”
