Leiti muistsete roomlaste kalakastmelaev

 (19)

Hispaania rannikumerest leiti esimesest sajandist p.Kr pärit suur, terve ja korraliku laadungiga roomlaste laev, mis on arheoloogide sõnul tõeline aare.

30 meetri pikkune ja 400-tonnise kandevõimega alus on suurim roomaaegne laev, mis Vahemerest leitud, teatab BBC.

Põhiosa laadungist moodustavad amforad garumi nimelise kalakastmega, mis oli rikaste roomlaste hulgas väga hinnas.

Uppunud laeva leidsid kogemata meremehed, kelle ankrusse takerdus üks amforatest.

Laev on suurepärases seisukorras ning hästi ligipääsetav, asudes vaid 25 meetri sügavusel vees poolteise kilomeetri kaugusel Valencia rannikust.

Üle poole laevast on hetkel muda all, ilmselt uppus ta tormis teel Cadizist Rooma.

Niipea, kui uudis laevast levis, üritasid ligi 2000 aardejahtijat selleni jõuda, seetõttu olid Hispaania võimud sunnitud laeva ümber ajutise metalltara ehitama.

Laeva pardal on umbes 1500 amforat, milles peamiselt leidus garumit.

Garumi valmistamiseks asetati kiht luudest ja soolikatest puhastatud tooreid kalu vaheldumisi mõne tugevalõhnalise ürdiga. Segu seisis nii seitse päeva ning järgmise kahekümne päeva jooksul tuli anumat kord päevas tagurpidi keerata. Kui kalad ja ürt muutusid ühtlaseks vedelaks möginaks, oli ta kasutamiseks valmis.

Roomlased kasutasid garumit erinevate toitude juures kastmena ning uskusid, et selle tarbimine suurendab sugutungi.