Leiti Maale seni kõige sarnasem planeet

 (39)
Leiti Maale seni kõige sarnasem planeet
Reuters/Scanpix

Astronoomid on tuvastanud kergeima seni leitud Päikesesüsteemi-välise planeedi ehk eksoplaneedi ning samast kaugest tähesüsteemist ka esimese arvestatava kandidaadi ohtra vedela veega planeedi tiitlile; mõlemad tingimused on elu tekkeks ja püsimiseks ülitähtsad.

"Ma pean nende avastuste väärtust võrdseks," ütles Prantsusmaal asuva Grenoble'i observatooriumi täheteadlane ning uuringu kaasautor Thierry Forveille, vahendab AFP

"Eksoplanetoloogide pühaks graaliks on leida planeet, milles kombineeruvad nii Maa umbkaudne mass kui vedelale veele soodsad tingimused. Antud juhul esinevad need tingimused eraldi, kuid me hakkame eesmärgile lähemale jõudma," selgitab Foreville.

Äsja avastatud väiksema, nimega Gliese 581 e ristitud taevakeha mass on ainult kaks korda Maa omast suurem. Seega on tegu väikseimaga peaaegu 350st eksoplaneedist, mis teadlastel tänini leida on õnnestunud, ja mis tähendab, et tõenäoliselt on sellel kivine, Maa pinnale mõneti sarnane pind.

Alates teatud suurusest kujutavad eksoplaneedid endast aga Jupiterile sarnaseid röögatusuuri mürgise gaasi kerasid. Lähedal asuv Gliese 581 d on meie koduplaneedist seitse korda raskem ning selle pinna koostis pole teada.

Kuid uued arvutused - mille tegi võimalikuks e-planeedi avastamine - näitavad, et suurem planeet asub täpselt niinimetatud elamiskõlbuliku tsooni sees, s.t. tähele, mille ümber planeet tiirleb, elu püsimiseks vajalikke optimaalseid tingimusi arvestades mitte liiga lähedal ega ka sellest liiga kaugel.

"Gliese 581d on tõenäoliselt liiga massiivne, et koosneda ainuüksi kivimitest, aga me võime oletada, et tegu on algselt jäise planeediga, mis on ajapikku oma tähele lähemale nihkunud," selgitab kaasautor, Genfi ülikooli professor Stephane Udry. "Seda võib koguni katta suur ja sügav ookean - tegu on esimese tõelise "veemaailma"-kandidaadiga."

3,15 päeva pikkuse orbiidiga Gliese e, mis tiirleb oma tähele üsna lähedal, pole tõenäoliselt muud kui üks hõõguvkuum tulepall.

Uued avastused, mis avaldatakse ajakirja Astronomy and Astrophysics järgmises numbris, saadi tänu maailma tõhusaimale väikese massiga eksoplaneetide küttimise riistale, Tšiilis La Sillas paikneva 3,6-meetrise Euroopa Lõunaobservatooriumi ESO teleskoobi külge kinnitatud spektrograafile HARPS.

20,5 algusaasta kaugusel asuv, Kaalude tähtkujusse kuuluv Gliese 581 kuulub väikese massiga punaste kääbuste täheklassi, milliste ümbert elukõlbulikest tsoonidest leitakse väikese massiga planeete kõige tihemini.

Kauged planeedid, isegi kõige suuremad, on liiga väikesed, et neid saaks otse vaadelda. Need tuvastatakse, mõõtes nende mõju nende tähtede liikumisele, mille ümber nad tiirlevad. Esimene eksoplaneet - 51 Pegasi b - avastati 1995. aastal. Pea kõik seniavastatud eksoplaneedid on gaashiiud.

"Hämmastav on hoomata, kui kaugele teadus vahepeal arenenud on," nendib Genfi ülikooli teadlane Michael Mayer. "Gliese 581 e mass on 80 korda väiksem 51 Pegasi b omast."