Iisraeli rabarber (Rheum palaestinum) suudab imada 16 korda rohkem vett kui teised sama piirkonna taimed ja on välja arendanud unikaalse võime oma viljatul kasvualal end ise kasta, vahendab Daily Telegraph.

Tulemus üllatas teadlasi, kuivõrd taime lehed on meetri pikkused. Paljudel kõrbetaimedel on niiskuse kao vältimiseks väikesed lehed.

Teadlased selgitasid välja, et suured lehed on hoopis taime elujõu võtmeks. Lehed on kaetud mikroskoopilise võrgustikuga, mida mööda taim vett juhib.

Teadlaste väitel toimivad mügarad taime lehtedel nagu orud mägedes, juhtides vett aeglaselt taime ning takistades selle aurustumist. Haifa-Oranimi ülikooli teadlaste on tegemist justkui väikse niisutussüsteemiga.

Professor Gidi Ne'emani sõnul pole kõrbes teada ühtki teist taime, mis taolisel moel talitaks. „Teised kõrbetaimed rahulduvad vihmaveega, mida nad suudavad imada maast kasvukoha vahetus läheduses."

Selgus, et piirkonnas, kus aastas sajab keskmiselt ainult 75mm vett, suudab kõrberabarber ammutada vett peaaegu samapalju kui Vahemere piirkonna (426 mm sademeid aastas) taimed.

Negevi kõrb moodustab Iisraeli territooriumist üle poole.