Planeet Maa pind on geoloogilises mõttes suures osas värske. Ilmastikunähtused - tuul, vesi, külmumine ja sulamine - teevad oma töö, ning pikaajalisemad, vulkaanilisest tegevusest ja maakooreplaatide libisemisest ehk nn tektoonilisest aktiivsusest tingitud muutused voldivad tänapäevase maapinna planeedi homseks sisemuseks, vahendab LiveScience.

Planeedi pidev ümberkujundamine on enamasti kiireim mägedes, aeglasem aga tektooniliselt passiivsetes kõrbetes.

Iisraeli Negevi kõrbes asuva iidne "kõrbesillutis" on enam-vähem muutumatuna püsinud umbes 1,8 miljonit aastat, väidavad Ari Matmon ja tema kolleegid Jeerusalemma Heebrea ülikoolist.

Tegu on vanima teadaoleva massiivse pinna-alaga. Tõtt-öelda on see rohkem kui neli korda vanem seni kinnitatud andmeil vanimast kõrbesillutisest Nevadas, nagu väidab artikkel Ameerika teaduse edendamise ühenduse AAAS veebilehel.

Äsja dateeritud kõrbesillutis ei kujuta endast aga vanimat Maa pinnalt leitud ainet. Leitud on mitmeid üksikuid kive, mis on veel märksa vanemad.

Matmoni töörühm dateeris kogu pinna "geomorfse fenomenina". "Kuna kõrbesillutise (ehk meie poolt dateeritud materjali) algne moodustumine on seotud pinna vanusega, määrasime pinna enda vanuse," ütleb ta. "Me ei valinud selleks selgesti eristuvaid anomaalseid kive kõrbepinnal."

Tulemused näitavad, et äärmiselt lausikutes ja kuivades piirkondades, kus tektooniline aktiivsus on madal ning kivid ilmastiku mõjudele väga vastupidavad, võib pind säilida muutumatuna miljoneid aastaid, ütles Matmon. "See on midagi, milles me siiamaani päris kindlad ei olnud."

Dateerimiseks mõõdeti teatud isotoobi nimega 10Be kontsentratsioone. Antud isotoop tekib ainult maapinnal ja näitab seetõttu, kui kaua üks või teine ala on püsinud loodusjõududele paljastatuna.

"Pind, mille vanuse me määrasime, on tõenäoliselt sarnane suurtele piirkondadele Sahaara ja Araabia kõrbetes," ütleb Matmon. "Loodetavasti õnnestub meil koguda proove ka teistest piirkondadest nendes kõrbetes ning tõestada, et sellised vanad pinnad on levinud üle maailma."

Teadustöö tulemused avaldati ajakirja GSA Bulletin viimases numbris.