Leiti 50 uut planeeti — seni suurim noos!
Pärast värskeimat avastust on teadaolevate Päikesesüsteemi-väliste planeetide (eksoplaneetide) koguhulk kasvanud 645, vahendab National Geographic.
"Avastusesaak on ületanud kõik ootused ning seda iseloomustab super-Maade ja Neptuuni-laadsete planeetide erakordselt suur osakaal orbiitidel ümber tähtede, mis on väga sarnased meie Päikesega," kuulutas uurimuse juhataja, Šveitsis tegutseva Genfi ülikooli astronoom Michel Mayor pressiteates.
Üks äsja avastatud maailmadest tähistusega HD 85512b paikneb oma tähe elukõlbuliku tsooni piiril — tähte ümbritsevas piirkonnas, kus saab eksisteerida vedel vesi ja seega elu meile tuttaval kujul.
Taoline planetaarne aardelaegas leiti HARPSiga (High Accuracy Radial Velocity Planet Searcher; radiaalkiiruse mõõtmise meetodil töötav täppisspektrograaf planeetide leidmiseks) Euroopa lõunaobservatooriumi La Silla vaatlusrajatises Tšiilis.
Radiaalkiirguse e Doppleri võnkumise (ing.k Doppler wobble) tehnika rajaneb võnkumiste otsimisele tähtede ereduses, mis viitavad tähe orbiidil tiirleva planeedi gravitatsioonilisele tõmbejõule.
Sellise meetodi abil leitakse kõige sagedamini massiivseid planeete, mis tiirlevad peremeestähtedele väga lähedal. Astronoomidel on aga viimastel aastatel õnnestunud radiaalkiirgusega kinnitada mitme Maast vaid mõned korrad suurema massiga planeedi olemasolu.
HARPSiga on tuvastatud umbes 2/3 teadaolevatest eksoplaneetidest, mille mass jääb alla Neptuuni omale. Näiteks 2007. aastal super-Maa tähistusega Gliese 581d, mis võib samuti paikneda oma tähe elukõlbulikus tsoonis.
Teadlased rakendasid uue uurimuse raames HARPSi 376 Päikeselaadse tähe vaatlemiseks meie kodugalaktikas Linnuteel.
Töörühm oletab nende tähtede ümbert avastatud planeetide suure hulga ja varieeruvuse alusel, et umbes 40 protsendi ümber kõigist Päikese-laadsetest tähtedest meie täheparves tiirleb vähemalt üks planeet, mille mass on väiksem gaasihiid Saturni omast.
Järgmiseks kavatsevad teadlased HARPSi riistvara ja tarkvara uuendada ning viia sellega läbi lähedalasuvate Päikeselaadsete tähtede peenekoelisem vaatlus. Eesmärk on leida kivise pinnaga Maa-laadseid planeete, millel võiks olla võimalik hoida alal bioloogilist elu.
"Järgmise 10–20 aasta jooksul peaks meil olema põhjalik nimekiri tõenäoliselt elukõlbulikest planeetidest Päikese lähinaabruses," lubas Mayor.
Planeedid, mida HARPSi abil tulevikus leida loodetakse, võivad kujuneda ka kõige eeskujulikumateks kandidaatideks, mille atmosfääridest otsida kosmoseteleskoopide toel keemilisi jälgi elust, näiteks hapnikku.
MITi (Massachusettsi tehnoloogiainstituut) astronoom Sara Seager osutas, et uus ports eksoplaneete tiirleb ümber suhteliselt eredate tähtede, mis teeb võimalikuks kordusvaatlused muude planeediotsingumeetoditega, mille abil saaks ehk hankida rohkem teavet kui radiaalkiiruse mõõtmise tehnikaga.
"Suurepärane, et oleme jõudnud ajajärku, mil super-Maade avastamine on tavapärane," lisas Seager, kes ise polnud HARPSiga läbi viidud uurimustööga seotud.
California Berkeley ülikooli E. O. Lawrence'i-nimelise teaduskeskuse astronoomiaharidustöötaja Alan Gould hindas uusi avastusi üsna põnevateks.
"Too suur komplekt planeete edendab meie üleüldist arusaama Päikesesüsteemi-väliste planeedisüsteemide ülesehitusest — sellest, kui tavalised on Jupiteri tüüpi hiidplaneedid võrreldes Neptuuni tüüpi planeetide ja super-Maadega, nagu ka sellest, kui lähedal või kaugel need peremeestähtedest paiknevad," rääkis Gould, kes on osalenud ka NASA Kepleri eksoplaneediotsingus.
"Taoline statistika aitab planeetidega tähesüsteeme üldiselt paremini tundma õppida ja võimaldab teha järeldusi ka Maa-laadsete planeetide esinemissagedusest. Üha enam jääb mulje, et praegu ongi eksoplaneetide avastamise kuldajastu."
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!