Laste vaimset tervist saab edukalt juba algklassides toetada


Laste vaimset tervist saab edukalt juba algklassides toetada
Dan Meyers / Unsplash

Uuringute järgi vaimse tervise probleemid aina suurenevad. Hinnanguliselt iga kolmas inimene kogeb elu jooksul mõnda vaimse tervise häiret, igal viiendal on käesoleval hetkel vaimse tervise häire. Pooled vaimse tervise probleemidest saavad alguse enne 14 eluaastat, mistõttu on oluline panustada ennetustegevustele laste ja noorte seas.

Kindlustamaks, et rakendatud ennetustegevused ka reaalselt kasu toovad, tuleb nende mõju põhjalikult hinnata. Tervise Arengu Instituut (TAI) viis 42 Eesti koolis läbi ennetusprogrammi VEPA mõju hindava uuringu, milles selgus, et metoodika avaldab positiivset ja pikaaegset mõju laste käitumisele ning vaimsele tervisele. Mida laiemalt metoodikat kasutada, seda paremad on tulemused.

VEPA Käitumisoskuste Mäng on rahvusvaheliselt tunnustatud ja tõenduspõhine ennetusprogramm, mis vähendab noorte käitumisprobleeme ja toetab laste arengut ja edasijõudmist koolis. Programmi rakendatakse algklassides, kuid selle mõju avaldub ka nooruki- ja täiskasvanueas – pikaaegsete uuringute järgi ennetab programm alaealiste õigusrikkumisi, uimastite tarvitamist ja vaimse tervise probleeme. VEPA arendab õpilaste enesejuhtimise oskust ja sotsiaalseid oskusi ning tegevusi saab kasutada nii koolis kui kodus ning sellest võidab terve ühiskond.

Seotud lood:

Eesti koolides on VEPA kasutusel 2014. aastast. Programmis on tänaseks osalenud üle 4500 õpilase ja üle 250 õpetaja enam kui 100 koolist üle Eesti. Kuigi programmi tulemuslikkust on teistes riikides hinnatud, ei pruugi mujal töötavad ennetustegevused olla sama tõhusad meie kultuuriruumis. Seega viis Tervise Arengu Instituut aastail 2016-2018 Eesti koolides rakendatava VEPA metoodika mõju hindamiseks läbi juhuvalimi ja kontrollgrupiga uuringu. Uuringus osales 42 Eesti kooli ja 708 1. klassi õpilast, kelles pooled õppisid sekkumis- ja pooled kontrollklassides. Laste käitumise ja vaimse tervise kohta koguti andmeid kolmel erineval ajaperioodil – enne sekkumist esimese kooliaasta alguses, 1. ning 2. kooliaasta lõpus. Andmeid koguti nii õpetajatelt, lastevanematelt kui ka lastelt.

Uuring näitas, et õpetajate poolt iga lapse kohta täidetud küsimustike alusel vähenesid VEPA metoodikat kasutanud klassides 1. kooliaasta lõpuks laste käitumise ja tähelepanu-keskendumisega seotud raskused ning paranes laste vaimne tervis. 2. kooliaasta lõpuks kasvas metoodika positiivne mõju veelgi.

Kõige abistavam oli VEPA metoodika õpilastele, kellel 1. klassi alguses oli rohkem vaimse tervise raskusi. Kasvas ka õpetajate tõhusus klassi suunamisel ja õpilaste kaasamisel. Kontrollklassides, kes VEPA-t ei rakendanud, taolisi muutusi ei toimunud.

Lastevanemate hinnangute alusel oli näha muutusi VEPA-ga kokku puutunud laste prosotsiaalses käitumises, kasvas hoolivus ja abivalmidus. Lastevanemate hinnangul vähenesid oluliselt ka õpilaste emotsionaalsed raskused, nagu muretsemine, nukrameelsus ja ärevus. Uuringu tulemused näitavad, et VEPA metoodika töötab ka Eestis ning metoodika mõju laste käitumisele ja vaimsele tervisele on pikaaegne. Mida laiemalt metoodikat kasutada – näiteks lisaks koolikeskkonnale ka kodus - seda paremaid tulemusi on võimalik saavutada. Uuring soovitab VEPA programmi Eesti koolides laialdasemalt kasutada.

VEPA Käitumisoskuste Mängu programmi elluviija on TAI, kes korraldab VEPA metoodika koolitust, annab välja koolitusmaterjale ja viib läbi hindamistegevust. VEPA kohta saab täpsemalt lugeda www.vepa.ee.

Täpsemalt saab lugeda SIIT teadusartiklist