Lapsed naeratavad ja nutavad juba enne sündi
Sünd on loote jaoks tohutu muutus. Üsa kaitsvast keskkonnast tuleb laps muljeid täis maailma. Maailma, kus ta peab suutma väljendada oma vajadusi.
Varem arvati, et imikud astuvad maailma ilma igasuguse ettevalmistuseta, nii et kõva karjumine või ettevaatlik naeratus on vaid juhuslikud reaktsioonid. Kuid nüüd viitavad uurimused sellele, et loode kasutab kõhus veedetud aega muulegi kui tühipaljale ootamisele.
Uusima uuringu taga seisavad Suurbritannia Durhami ülikooli teadlased, kes on jälginud loote näoilmete arengut emakas tehtud kõrgtehnoloogiliste videosalvestistega.
Nad tõdesid, et esimesed intuitiivsed näoliigutused tekkisid juba 24. nädalal ja et järgmiste nädalate jooksul muutusid need üha komplekssemaks, olles lõpuks lõplike näoilmete moodi.
Detailsed pildid emakast saadi, kasutades 4D-ultraheliaparaate. Arstide rutiinsetel ultraheliuuringutel kasutatakse nn 2D-ultraheliaparaate, samas kui 3D-uurimisega saadakse kolmemõõtmelisemad kujutised.
4D-ultraheliuuring on 3D-uuringu lindistamine filmina, mis tähendab, et lapse liigutusi ja miimikat jälgitakse teatud aja jooksul.
Uuringusse valisid teadlased looted, kes osutusid 20. nädala uuringul terveks, ja filmisid neid seejärel pidevalt 24. nädalast 36. nädalani.
Tuli välja, et loodete näoliigutused muutusid järk-järgult komplekssemateks. Alguses, see tähendab 24. nädalal, suutis loode liigutada vaid üht näolihast korraga, nt huuli torutada. 35. nädalal suutis loode aga kombineerida mitme näolihase liikumise, nii et kulmude, huulte ja suu liigutused toimusid üheaegselt. Seega said üksikutest liigutustest tegelikud näoilmed.
Hetkel tegelevad teadlased selliste näoilmete avastamisega, mis seostuvad naeratuse, nutu, hirmu, valu ja kurbusega. Lisaks sellele uurivad nad, millises järjekorras lihased kasutusele võetakse.
Kuigi praegu on lõplikku vastust veel vara öelda, viitavad analüüsid sellele, et alanäolihaste liigutused tekivad enne ülanäolihaste liigutusi.
"Ultraheliuuringu tulemuste kodeerimine võtab kaua aega ja praegu uurime lähedalt neid kuni 19 liigutust, mis on seotud valu väljendavate ilmetega," selgitab Nadja Reissland, Durhami ülikooli psühholoogiainstituudi vanemteadur ja uurimuse esmaautor.
Niisiis valdab loode nutuga seotud näoilmeid enne, kui tal on neid ümbritsevale maailmale tarvis edastada. See tähendab, et reaktsioon mingile tundele pole sotsiaalselt õpitud, vaid kaasasündinud.
"Vastsündinu naeratab ja matkib oma ema suuliigutusi kohe pärast sündi. Kust see oskus tuleb? Seda ei saa õppida, see on kaasasündinud," kinnitab Nadja Reissland.
Seda järeldust toetab 2008. aastal tehtud tähelepanuäratav uuring, milles teadlased võrdlesid pimedate ja nägijate inimeste näoilmeid.
Tuli välja, et reageerides erinevatele tunnetele, kasutavad pimedad täpselt samu näoilmeid kui nägijadki. Niisiis – kuigi pimedatel pole kunagi olnud teiste inimestega visuaalsotsiaalset kontakti, põhjustab teatud tunne samu näoliigutusi ja ilmeid, mida kasutavad ka nägijad.
Kuna pimedatel pole olnud võimalik õppida oma tundeid kontrollima visuaalsete kogemuste kaudu, peab see tähendama, et reaktsioonid tunnetele, seal hulgas näoilmed, pole mitte kultuuriliselt omandatud, vaid midagi, mis on meie geenides.
Kuid milleks istuda emaüsas ja naeratada, kui keegi nagunii ei näe? Selgitus võib väga vabalt peituda vastsündinu vajaduses luua oma emaga side.
"Nagu looted teevad hingamisliigutusi, mis valmistab neid ette hingamiseks pärast sündimist, harjutavad nad ka näoliigutuste tegemist, mis valmistab neid ette sotsiaalseks kontaktiks pärast sündi. See aitab neil hiljem luua eluliselt tähtsat sidet oma vanematega," selgitab Nadja Reissland.
Neid oletusi toetavad uuringud, mis näitavad, et mida varem on enneaegsed lapsed sündinud, seda keerulisem on neil vastastikku toimida ümbritseva maailmaga ja seega on neil ka raskem oma vanematega sidet luua.
See tähendab, et nii "intuitiivne" naeratus, mis aktiveerib vaid suulihased, kui ka "päris" naeratus, mis paneb liikuma ka silmade ja põskede lihased, arenevad tõenäoliselt välja juba ema kõhus ja on arenguline eeltöö, mis valmistab last väljendama oma vajadusi pärast sündi.
Need avastused lasevad heita täiesti uue pilgu loote arengule. Kui varem arvati, et loote grimassid olid juhuslikud, siis tänu uuele tehnikale on avastatud, et terve raseduse jooksul toimub näoilmete astmeline spetsialiseerumine.
Tänu kõrgetasemelisele 4D-analüüsimeetodile saab teatud lihasliigutused kokku viia ka teatud ilmetega. Seepärast saab tehnikat edaspidi kasutada võib-olla ka aju normaalse arengu markerite paika panemiseks.
Selline loote näoilmete kaardistamine võib tulevikus olla abiks, kui arstid peavad raseduse ajal avastama loote võimalikke tervisprobleeme.
On teada, et aju arengu ja loote käitumise vahel on seos. Varasemates uuringutes on teadlased avastanud, et näiteks spastilise halvatusega loodetel on vähem näoliigutusi. Nii et uurides erinevusi loote normaalsete ja ebanormaalsete näoliigutuste ja -ilmete vahel, võib leida märke aju arenguprobleemidest.
Siiani on teadlased jälginud kahe loote arengut ja praegu kordavad nad uuringut 15 teise loote peal. Viimase uuringu tulemusi pole veel avaldatud, kuid juba praegu on palju viiteid sellele, et need kinnitavad esimese uuringu järeldusi.
Artikkel ilmus algupärasel kujul ajakirjas Imeline Teadus.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!