Lähitäht saabus tuhandete valgusaastate tagant

Austraalia astronoom väidab, et täht, mis asub meist ainult 13 valgusaasta kaugusel, võib tegelikult pärit olla hoopis tuhandete valgusaastate tagant.

Kapteyni täht on Päikesele läheduse poolest 25. täht terves maailmaruumis, aga Elizabeth Wylie-de Boer Canberra Mount Stromlo observatooriumist kinnitab, et sünnipäraselt ta meie kandi asukas ei ole, vahendavad

ERR teadusuudised

.

Kapteyni täht kuulub koos 16 mõnevõrra kaugemal paikneva tähega ühte ja samasse niiöelda liikumisrühma. Kõik need tähed on üsna eakad ja tiirlevad ümber Galaktika keskme tagurpidisuunas.

Neljateistkümnel selle rühma tähel on tuvastatud samasugune keemiliste elementide koosseis nagu Linnutee kõige eredama kerasparve, Omega Centauri tähtedel.

Astronoomid on ammu kahtlustanud, et meist peaaegu 16 000 valgusaasta kaugusele jääv Omega Centauri kujutab endast kunagi ammu Linnuteesse lõimunud kääbusgalaktika jäänukit.

Wylie-de Boer väidab ajakirjas Astronomical Journal, et lõimumise ajal pillutasid gravitatsioonijõud küllap mõned sealse paiga tähed, nende seas ka Kapteyni tähe, meie suunas, ja siin ta siis nüüd ongi.