Seni pole teadlased olnud kindlad, kas kaksikpaari tähtede vahel toimuva lakkamatu gravi-köieveo tingimustes saavad planeedid üldse moodustuda. Mõned viimase aja uurimused on mõista andnud, et see pole välistatud, kuid nood projektid on keskendunud planeetide moodustumise protsessi lõppjärgu mudeldamisele.

Nüüd on uurijad välja selgitanud, kas planeetide moodustumiseks vajalik eeldus — planeetide ehituskive sisaldav niinimetatud protoplanetaarketas — saaks taolistes tingimustes püsima jääda, vahendab Space.com.

Tundub, et vastus on jaatav, vähemalt teatud tingimustes nagu gaaside tiheduse konkreetne vahemik ning tähtede teatud paigutused. Konkreetselt Kentauri Alfa B (CenB), ühe juures Kentauri Alfa binaarsüsteemi kahest tähest, on need tingimused täpselt õiged. Süsteem ise asub umbes 4,2 valgusaasta kaugusel.

“On üsna tõenäoline, et CenB ümber tiirleb mõni elukõlbulik Maa-laadne planeet,” kirjutavad Gainesville’i Florida ülikooli teaduri Jian Ge juhitud töörühma uurijad ajakirjas Astrophysical Journal peagi ilmuvas artiklis.

Teadlased konstrueerisid kaksiktähtede ümber tillukeste päikesesüsteemide tekkimise raalmudeli, kus sai muuta lähtetingimusi nagu ematähtede paigutus ja süsteemis leiduva gaasi koguhulk.

Seejärel käitati simulatsioone mitmesugustel eri tingimustel, et leida, millised tegurid annavad lõpptulemuseks planeetide loodetest koosneva ketta tekke kaugusel, mis jääb vahemikku 0,5- kuni 2,5-kordse Maa ja Päikese vahelise vahemaa vahel — laias laastus tsoonis, milles paiknevad tahked planeedid võiksid olla eluks kõlbulikud. Samuti kontrollisid teadlased, kas see võiks paika pidada Kentauri Alfa B juures.

Kentauri Alfa B on meie Päikesest vaid veidi väiksem. Selle mass on võrdne 0,93 Päikese massiga. Kaksiktähesüsteemi teise osistähe, Kentauri Alfa A, mass on võrdne umbes 1,1 Päikse omaga. Koos oma väiksema seltsilise Kentauri Proksimaga on need Päiksele kõige lähemal asuvad tähed.

Ehkki nimetatud tähtede orbiitidelt pole seni eksoplaneete leitud, peetakse just Kentauri Alfa B elukõlbulikku tsooni ja selle lähiümbrust kõige tõenäolisemaks pesaks mõnele Maa-laadsele planeedile.

Teadlased kinnitavad, et tulemused on Kentauri Alfa B suhtes “julgustavad”. “Ehkki planetesimaalide juurdekasv CenB-s on märkimisväärselt ebatõhusam ja aeglasem kui ühe tähega süsteemide juures, on see ometi võimalik,” kirjutavad nad.