Teadlastel õnnestus tuvastada DARPP-32 nimeline geen, mis aitab seletada, miks mõni tühisemagi provokatsiooni peale endast välja läheb, samal ajal kui teine säilitab külma närvi, vahendab Telegraph. 

Uuringus osalenud ligi 800 inimesel paluti täita küsimustik eesmärgiga teada saada, kuidas nad oma vihaemotsiooniga toime tulevad. Samuti võeti katsealustelt DNA test, et määrata, millist DARPP-32  geeni kolmest versioonist nad kannavad. Tegemist on geeniga, mis mõjutab dopamiini taset ajus.

Inimesi, kel esines geeni TT- või TC-versioon, tabasid vihahood märkimisväärselt sagedamini, kui geeni CC-versiooniga inimesi. Samuti selgus, et agressiivsematel inimestel on amügdalas vähem hallollust. Amügdala on aju osa, mis aitab meil tundeid tasakaalus hoida. Geeni TT- ja TC-versioonid on Lääne elanike seas enimlevinud.

Uuringu autorid väidavad, et viha väljanäitamine aitab inimestel elus edasi jõuda. „Vihast vahutavad inimesed ei ole ühiskonnas muidugi soositud, kuid teatud annus domineerimisega seotud käitumist aitab sotsiaalses hierarhias positsiooni hõivata," märgivad nad.

Ajakirjas Behavioural Brain Research ilmunud artiklis tõdetakse siiski, et geenid moodustavad vihaemotsiooni tekitavatest teguritest umbes poole. Samuti on DARPP-32 üks mitmest vihaemotsiooniga seotud geenidest.  

Selle aasta alguses teatati uuringust, mille kohaselt oma emotsioonide väljendamine, mitte allasurumine on eduka erialase ja isikliku elu võti.