Esmalt püüdis töörühm viiruses selle omadusi muutvaid mutatsioone esile kutsuda kunstlikult. Uute tüvedega tuhkruid nakatades selgus, et need ei olnud väga altid edasi kanduma. Seejärel tegi Fouchier oma sõnade kohaselt midagi erakordselt rumalat ning laskis viirusel omapäi nakkusohtlikumaks muutuda. Töörühm nakatas ühte tuhkrut algse viirusega ning lasi sel seal muteeruda. Järgmisena kandsid nad selle edasi järgmisele tuhkrule.

Protseduuri kümme korda korrates oli viirus juba nii palju muteerunud, et kandus edasi õhu kaudu. Uue viiruse geneetilisel analüüsil jõuti järeldusele, et selleks piisas vaid viiest mutatsioonist. Ohtlikumaks muudab olukorda asjaolu, et samasuguseid mutatsioone on esinenud ka juba looduses - lihtsalt mitte kunagi korraga samas tüves.