LÄBIMURRE: teadlased õppisid inimnahast verd tootma
Mainekas teadusajakirjas Nature avaldatud uurimuse tulemused võivad tähendada, et patsientide tarbeks, kellele on vereülekannet vaja operatsiooniks, vähiraviks või muude veretõbede, nt aneemia ravimiseks, on peagi võimalik verd toota tükist nende enda nahast, vahendab PhysOrg. Kliinilised katsed võivad alata juba 2012. aastal.
McMasteri ülikooli juures tegutseva Michael G. DeGroote’i nimelise arstiteaduskonna tüviraku- ja vähiuuringute instituudi teadusdirektor Mick Bhatia on koos oma töörühmaga näidanud ka, et teisendamine on vahetu. Vere valmistamine nahast ei nõua vaheetappi, kus naha tüvirakk muudetakse pluripotentseks rakuks, millest on võimalik teha mitut muud tüüpi inimrakke, ja see omakorda vere tüvirakuks.
„Oleme näidanud, et see töötab inimese nahaga. Me teame, kuidas see protsess toimib ja usume, et saame seda isegi tõhustada,” ütleb Bhatia. „Kuna meil juba on lootustandvaid tõendeid, alustame nüüd tööd naharakkudest muud tüüpi inimrakkude arendamise kallal.”
Avastuse tulemusi korrati kahe aasta jooksul korduvalt nii noore kui vana inimese nahaga tõestamaks, et protsess toimib igas vanuses patsientide puhul.
„Need teedrajavad tulemused on esimesed, mis tõstavad, et inimese naharakke saab teisendada otse vererakkudeks sellise programmeerimisprotsessi vahendusel, mis ei nõua pluripotentsete rakkude tootmise faasi. Vere tootmine patsiendi enda naharakkudest võib luuüdi siirdamise, inimleukotsüütide antigeenide (HLA) sobitamise ja doonoritenappuse muuta ajalooliseks igandiks,” osutab Kanada vähiuuringute instituudi teadusdirektor Christine Williams.
Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!
