Euroopa tuumauuringute keskuses CERN tehtud katse raames purustati osakeste põrkumisel vallanduva energiahulga rekord. Saavutus aitab teadlastel uurida aine olemust ning paremini mõista tähtede ja planeetide päritolu, vahendab Reuters.

“Tegemist on olulise läbimurdega. Mitte keegi pole varem nii kaugele jõudnud. Oleme pannud aluse uuele territooriumile füüsikateaduses,” kommenteeris üks 9,4 miljardit dollarit maksma läinud projekti juhtfiguure Oliver Buchmüller.

Saja meetri sügavusel Šveitsi ja Prantsusmaa piiril CERN-i 27 km pikkuses suures hadronipõrgutis LHC kokku põrganud osakestevoogude koguenergia küündis enneolematu 7 miljardi miljardi elektronvoldini kiirusel, mis jäi valguse kiirusele vaid sekundi nano-murdosa võrra alla.

Katse algus viibis mõned tunnid magnetilise turvasüsteemi ülitundlikkuse ja pisihäirete tõttu toiteallikas, mis sundisid maailma suurima teadusliku eksperimendi keskmes tegutsevaid teadlasi ülivõimsaid osakestepõrkumisi edasi lükkama.

Pärast probleemide ilmnemist täna varahommikul tõttasid CERN-i ametnikud kummutama võimalikke kuulujutte, nagu oleks kordumas 2008. aasta septembris aset leidnud intsident, mis lõhkus hulga seadmestikku ja lükkas projekti alguse tänaseni edasi.

Eelseisvatel kuudel ja aastatel loodavad CERN-i teadlased kergitada saladuskatet mõnedelt universumi saladustelt — nagu näiteks küsimustelt, kuidas teisendati aine pärast Suurt Pauku massiks ning mida kujutab endast tume ehk nähtamatu aine, mis moodustab hinnanguliselt 25 protsenti meie universumist.