Pärast ellu äratamist siirdati süda seejuures edukalt teisele patsiendile. Arstide sõnul on tegemist uskumatu läbimurdega, kuna võimaldab suure tõenäosusega lahendada või vähemalt leevendada praegust doonorelundite defitsiiti.

Süda äratati uuesti ellu uue kunstliku vereringe tehnika abil (ing. k. warm perfusion), mida kasutati esmakordselt 2015. aastal Ühendkuningriigis asuvas Royal Papworthi meditsiinikeskuses. Protsessi käigus pumbatakse südamesse verd, hapnikku ja elektrolüüte, mis selle uuesti tuksuma panevad. Duke ülikooli südame siirdamise programmi juht Jacob Niall Schroder filmis seejuures kogu protsessi üles ja pani selle Twitterisse.

Südamesiirete puhul on hetkel oluliseks probleemiks see, et selleks ajaks kui inimene ametlikult surnuks kuulutatakse, on südamekoed juba liiga kahjustunud ning seetõttu on siiani selliseid doonorelundeid võetud patsientidelt, kes on kuulutatud küll ajusurnuks, kuid mitte täielikult surnuks. Samuti on doonorelundeid siiani olnud võimalik külmas säilitada, kuid seda vaid kuni kuus tundi ning selle aja lõppedes tuleb organ juba teisele patsiendile siirdada.

Uue meetodi puhul aga säilitamisega probleemi ei ole. DCD-meetod ehk doonorsüdame eemaldamine kohe peale südame seiskumist võimaldabki selle taas ellu äratada ning edasi juba mõnele teisele patsiendile siirdada, hoides südant seejuures samal ajal kunstlikult töös ning vältides sealsete kudede hukkumist ja seetõttu doonorelundi kasutuks muutumist.

Nagu varem viidatud, on sellise praktika pioneerid Ühendkuningriigis asuva Royal Papworthi arstid, kes