Kuum kliima toodab tüdrukuid
USAs asuva Georgia ülikooli teadur Kristen Navara kirjutab Briti teaduste akadeemia Royal Society ajakirjas Biology Letters, et selline kliima võib muuta nurisünnituste määra ja seemnevedeliku kvaliteeti. Välistatud pole ka, et ekvaatori lähistel pakub tüdrukute protsentuaalselt suurem sündimus mingisuguseid evolutsioonilisi eeliseid, vahendab BBC.
Ekspertidele pole enam ammu saladus, et poiste ja tüdrukute sündide suhe maailmas on paikkonniti erinev.
Ehkki osa sellest fenomenist on seletatav ühiskondlike teguritega - näiteks eelistatakse mõnedes riikides nagu Hiina poisslapsi ning sündimata tütardest vabanetakse tihti abordi kaudu -, on oluline roll ka looduslikel protsessidel.
Uuringud on näidanud, et naissoost loode on vastupidavam; emaüsas on poisid keskkonnamõjudele märksa altimad. Suurte keskkondlike pingete tingimustes, näiteks sõja ajal, ületab tüdrukute sündimus poiste oma hoomatavalt.
Eksperdid on kahtlustanud seost laiuskraadi ning sündinud laste sugude suhtarvu vahel. Varasem uurimistöö on näidanud, et poisi sünnitamise tõenäosus on seda suurem, mida lõuna pool paikneb asukohariik - vähemalt Euroopas.
Küll aga on keeruline teha pädevaid järeldusi isoleeritud piirkondades, sest tulemusi mõjutavad paljud tegurid nagu kultuur, ühiskond ja majandus.
Navara püüdis hoomata globaalset perspektiivi, analüüsides kümneaastase perioodi vältel aset leidnud sündide sugude suhtarve 202 riigis, võttes seejuures arvesse ühiskondlik-majanduslikke erinevusi riikide ja mandrite vahel.
Globaalne keskmine on veidi meessoo kasuks kaldu; iga 100 tüdruku kohta sünnib 106 poissi, mis teeb poiste osakaaluks 51,5%. "Ainus riik, kus tüdrukuid sünnib rohkem kui poisse, on Kesk-Aafrika Vabariik," nendib Navara.
Oma uuringus leidis Navara, et ekvaatorile lähemal asuvates riikides sünnib märkimisväärselt vähem poisse kui parasvöötmes ja subarktilistel laiuskraadidel - vastavalt 51,1% ja 51,3%. Selline suhe jäi püsima hoolimata "tohututest erinevustest eri mandrite elustiilis ja ühiskondlik-majanduslikus staatuses," kinnitab Navara.
"Antud tulemus võib viidata inimeste kaasasündinud kohanemisstrateegiale. Samuti võib aga tegu olla mittekohandumuslike strateegiatega. Võib-olla on laiuskraaditi erinev hoopis meeste seemnevedeliku kvaliteet ja nurisünnituste määr."
Londoni ülikooli kolledži professor Bill James, kes on oma karjääri vältel palju sugude suhtarvusid uurinud, ütleb, et ehkki leitud erinevused on statistiliselt olulised, pole need sama tähendusrikkad kui muud sündide sugude määradega seonduvad tegurid.
"Üldiselt on nii, et raskete aegade eel kiputakse sünnitama rohkem tütreid kui poegi, ehkki ka sellel reeglil on erandeid. Näiteks on hepatiit-B viirust kandvail või raseduseaegset pre-eklampsiat (vererõhu tõusu) põdenud naistel suurem tõenäosus sünnitada poegi."
Tema sõnul leidub sugude suhtarvude varieeruvusele evolutsiooniline selgitus: "Asi on selles, et imetajate juures on isaste paljunemis-edukus varieeruvam kui emastel. Mõnel on väga palju järglasi, teistel mitte ühtegi, samas kui peaaegu iga emane saab vähemalt ühe järglase elu jooksul. Seega on paljunemisvõimelistel naistel headel aegadel kasulik poegi saada, sest nood võivad neile rohkem lapselapsi sigitada. Kui aga ajad on rasked ja ema paljunemissuutlikkus madalam, on mõistlikum saada tütreid, kuna tütar tagab vähemalt ühe lapselapsegi."
