Selgus, et  kui mehe kuulmine hakkas halvenema, ei kasutanud ta enam kõrgeid noote. Selle kompenseerimiseks kasutas Beethoven rohkem madalaid sagedusi, mida ta muusika esitamise ajal paremini tajus. Oma kõige hilisemates keelepillikvartettide kirjutamise ajal ei kuulnud helilooja tõenäoliselt enam üldse. Tol ajal kirjutatud muusikapalades taastus algne helikeel.

"Elu lõpus ei kuulnud Beethoven välismaailmast enam ühtegi heli. Ta polnud võimeline enda kirjutatud muusikat kuulma. Seetõttu komponeeris ta vaid oma fantaasiat ning kogemusi kasutades," selgitas Saccenti.