Prantslased katsetasid 1941. a ümberehitatud bensiinimootoris etanooli ainsa kütusena ja mõõtsid kasuteguriks 42,2%. Kuivõrd bensiinimootori kasutegur on 26%, on piiritusmootori kasutegur 60 protsenti kõrgem. Etanoolil on konkurentsivõime kütusena olemas, sest etanooli tootmise omahind Eestis on alla 64 eurosendi (10 krooni) liiter, vahendab Inseneeria.

See on kodumaine kaup, mis tähendab, et kütusele kulutatud raha ringleb Eestis ja valitsus korjab tulu- ja käibemaksu mitmekordselt. Maksud rohelisele kütusele ei pruugi samas olla need, mis kehtivad bensiinile.

“Heitgaasid” on vaid süsihappegaas ja veeaur

Piirituse plusse on palju:
1. Piiritused, nii metanool kui ka etanool, on orgaanilist päritolu. See annaks põllumajandusele praktiliselt lõputu turu. Tööpuudust poleks seal, kus on tootmiseks tingimused olemas: päike, mage vesi ja kasvupinnas. Eestis saab lisada pikad suvepäevad, mil taimed kasvavad kiiresti.
2. Kütust ei pea kaugelt transportima, see on oluline kokkuhoid.
3. Etanoolkütusel töötav mootor ei saasta loodust: heitgaasid sisaldavad ainult süsinikdioksiidi ja veeauru. Kui leidubki mingeid kahjulikke lisandeid, on need pärit õhust, mitte kütusest. Etanooli madal leegitemperatuur vähendab õhust pärit kahjulikke aineid võrreldes sellega, mida sisaldavad bensiinimootori heitgaasid.
4. Leegitemperatuur on madal, see ei sulata mootori klappe. Piiritus põleb ka siis, kui selle veesisaldus on 20%. See langetab veelgi leegitemperatuuri ning lisab veeauru turbiini labadesse. On võimalik ehitada piiritusel töötav turbiinmootor odavatest ja kergetest materjalidest nagu lennunduses .
5. Piiritus hoidlas ei vanane, seda saab toota tagavaraks. Sellel on ka militaarne tähtsus riigikaitse vaatevinklist.
Puudusi on ka:
1. Etanool ei ole määrdeaine. Määrimiseks tuleb kasutada lisaaineid või kavandada seadmed nii, et nende määrimine ei sõltu kütuse omadustest.
2. Kui etanool põleb päevavalguses, ei ole see nähtav.
3. Kui bensiin on plahvatusohtlik bensiini/õhu vahekorras 2–5%, siis piiritusel on see vahemik 4–13,6%. Piiritus on paagis bensiinist ohtlikum.
4. Inimesed tarbivad etanoolijooke mõnuainena. Tuleb propageerida tervislikke elukombeid ja selgitada, et etanooli joomine kiirendab näiteks vananemist.
Puudusi on võimalik arvestada ning eelised õigustavad uuringuid sellel teemal.

Kütuseks kasutatav etanool ei detoneeri

Piiritusmootori efektiivsus on saavutatud mitte uut mootorit leiutades, vaid rakendades etanooli omapära. Esiteks, etanool vajab aurustumiseks kolm korda rohkem soojusenergiat kui bensiin, vastavalt 663 kJ ja 251 kJ. Kaasaegse piiritusmootori sissepritse on kolbmootori survetaktil. Survetaktil tekib soojusenergia, mida diiselmootor kasutab süüte eesmärgil. Piiritusmootor kasutab seda energiat kütuse aurustamiseks ja energiavajadus selleks on nii suur, et gaasid jahtuvad kolvi ees survetaktil. Jahtuv õhu ja etanooli segu tõmbub kokku ja avaldab kolvile survetaktil vähem takistust kui seda bensiinimootoril. Energiat ei ole piisavalt, et tekiks süüde, nagu juhtub diiselmootoris. On tarvis süüteküünlaid. Aurustumisenergia on üks etanooli omapärasid, mis tõstab mootori kasutegurit.
Etanooli teine omapära, mida on võimalik rakendada mootori efektiivsuse tõstmiseks, on see, et kütusetanool talub mootori kõrget surveastet detoneerimata. Nende kahe omapära ärakasutamine kompenseerib väiksema energiasisalduse ja nii on etanool bensiinile konkurent.

On oodata naftaärimeeste vastuseisu

Kütusepiiritus on oht naftaärimeeste võimule. Piiritust saab toota igal pool, kus on vett, mulda ja päikest. Sellega kaasneks rikkus, mis ei oleks enam rahamaailma eliidi käes. Mõjusid on muidki. Piiritus on hea ja odav kütus, aga propaganda surub selle teadmise maha. Näiteks, kas leiate kusagilt, milline on kaasaegse piiritusmootori kasutegur?