Kütte ja korilasi uurinud teadlased: paksuks teeb liigsöömine, mitte vähene liikumine

 (40)
Kütte ja korilasi uurinud teadlased: paksuks teeb liigsöömine, mitte vähene liikumine
AFP/Scanpix

Arvamus, et võitluses ülekaalulisuse vastu on füüsiline liikumine tähtsam kui toitumise kontrollimine, lükatakse värskes uurimuses ümber. Tansaania endiselt küttidest ja korilastest koosneva Hadza hõimu uurimine viitab sellele, et eluks vajalik kalorite hulk on kõikide inimeste jaoks sama. Sellest tuleneb, et lääne inimesed muutuvad ülekaaluliseks pigem ülesöömise kui passiivse elustiili tõttu, väidavad teadlased.

2015. aastaks on rasvunud üks inimene kümnest ja ligi kolmandik maailma elanikkonnast on ülekaalulised, selgub maailma tervishoiuorganisatsiooni ennustusest, vahendab BBC News.

Ülekaalulisuse epideemias arvatakse peamiselt süüdi olevat lääne elustiil.

Mõju avaldavad mitmed faktorid, sealhulgas kõrge suhkru- ja rasvasisaldusega töödeldud toit, suured portsjonid ja istuv eluviis, mille puhul teevad põhilise osa füüsilisest tegevusest autod ja muud masinad.

Ülesöömise ja füüsilise tegevuse puudumise suhe on aga vaidlusküsimus.

Mõned eksperdid on väitnud, et meie vajadus kalorite järele on pärast tööstusrevolutsiooni drastiliselt vähenenud ning see on ülekaalulisuse puhul suurem riskifaktor kui muutused toitumises.

Ajakirjas PLoS ONE avaldatud uurimuses pandi see teooria proovile, uurides energia kulutamist Tansaania Hadza hõimus, mille küttidest ja korilastest liikmeid kasutati iidse inimese elustiili mudelina.

Seotud lood:

Tuhandeliikmelise hõimu liikmed jahivad loomi ning otsivad marju, juurikaid ja puuvilju, tehes seda jalgsi ja kasutades vibusid, väikesi kirveid ja kaevamiskeppe. Tänapäevaseid tööriistu ega relvi nad ei kasuta.

USA, Tansaania ja Briti teadlaste meeskond mõõtis 30 Hadza mehe ja naise energiakulu. Uurimisalused oli 18-75-aastased.

Leiti, et Hadza meeste ja naiste füüsiline aktiivsus oli palju suurem, kuid kui seda korrigeeriti pikkust ja kehakaalu arvesse võttes, ei olnud nende ainevahetuse tase lääne inimeste omast erinev.

Doktor Herman Pontzer New Yorgi Hunteri kolledži antropoloogiaosakonnast ütles, et kõik olid eeldanud, et kütid ja korilased põletavad sadu kaloreid päevas rohkem kui täiskasvanud USA-s ja Euroopas. Saadud andmed tulid aga Pontzeri sõnul üllatusena, mis tõstab esile energia kulutamise keerukust.

Pontzer rõhutas siiski, et füüsiline tegevus on hea tervise säilitamiseks kõigest hoolimata oluline.

„Mulle ütleb see seda, et peamine põhjus, miks läänlased paksuks lähevad, on see, et me sööme liiga palju, mitte see, et me liigume liiga vähe,“ ütles Pontzer. „Aktiivsus on tervisele väga tähtis, aga see ei hoia saledana – selleks tuleb vähem süüa. Igapäevane energiakulu võib olla välja arenenud joon, mida on kujundanud evolutsioon ning mis on ühesugune kõigi inimeste puhul, mitte meie erinevate elustiilide lihtne peegeldus.“