"Meie uurimistulemused näitavad, et koerte ilmekate kulmude areng võib olla otseselt seotud inimeste otsustega - nimelt sellega, milliseid olendeid kodustati," ütles käitumispsühholoog Juliane Kaminski Portsmouthi Ülikoolist. Tema sõnul võib koerte näolihaste selline liigutamine tekitada inimestes soovi koerte eest rohkem hoolitseda ning sellistel koertel on seega evolutsiooniliselt eelis.

Kaminiski on varasemalt koos teiste teadlastega tõestanud ka seda, et koerad tõesti kasutavad oma näolihaseid inimestega suhtlemiseks. Selleks võrdlesid nad koerte näolihaste aktiivsust siis, kui inimesed neile otsa vaatasid ning siis, kui inimesed neile otsa ei vaadanud. Selgus, et koerte näod olid aktiivsemad inimestega otsesel kokkupuutel.

Sel korral uuriti aga koerte ja huntide näolihaseid ning nende näoehitust. Kokku olid vaatluse all neli hunti ja kuus koera. "Koertel kulmude liigutamiseks mõeldud lihased esinesid küll ka huntidel, ent seda täiesti ebaregulaarse lihaskiudude kogumina," ütles Duquesne Ülikooli anatoom Anne Burrows. Teadlase sõnul võib seega öelda, et koertel armsa näo tegemiseks mõeldud lihaseid huntidel ei eksisteeri.

Seda kinnitab ka uurimisrühma läbi viidud katse, mille eesmärgiks oli uurida seda, kuidas hundid inimestega suheldes käituvad. Kahe minuti pikkusel kokkupuutel inimesega täheldasid teadlased, et koerad liigutasid oma kulmusid oluliselt rohkem ja suurema intensiivsusega kui hundid.

"Selline liigutamine muudab koerte silmad näiliselt suuremaks ning annab neile lastesarnase välimuse. Lisaks võidakse sellega matkida inimeste nägudelt peegelduvaid kurbi emotsioone," ütles evolutsioonipsühholoog Bridget Waller Portsmouthi Ülikoolist. Tema sõnul näitavad uurimistulemused aga selgelt üht - nägude miimika on inimestega suhtlemisel väga oluline ning seda võib isegi pidada üheks kõige võimsamaks suhtlusmeetodiks.