„Tõesti nii see on," ütleb ka Tartu ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen, kellel on plaanis oma järgmise teadusuuringuna võtta ette just mitte materjalide kvaliteet vaid nende lekkimine.

„Me hetkel maskide lekkeid ei ole testinud, aga see teema on olnud jutuks väga mitu korda ja on kindlasti oluline. Lekete testimiseks on vaja ehitada suurem testimise kamber, kuhu saaks mask mannekeenile pähe panna ja hingamist masinaga imiteerida. Kahjuks meil hetkel ei ole sellist kambrit, ega ka hingamismasinat, millel oleks küljes vajalikud mõõteseadmed," tõdes ta.

Aga on lekkivatest maskidest kandjale või teda ümbritsetavatele inimestele mingit kasu?

„Kasu on sellest ikkagi ka siis, kui lekib. Ok, osakesed lähevad maskis mööda, kuid need ulatuvad palju väiksemale alale ja levivad vähem," rääkis Junninen.

Ta märkis, et kui on ruumis hea ventilatsioon, jõuavad väiksemale alale paisatud viiruseosakesed ka suurema tõenäosusega ruumist välja enne, kui keegi neid sisse hingab.

„Samas jälle sisse hingates lekkiv mask vajutub vastu suud ja mask lekib vähem kui välja hingates," märkis professor, kes hiljuti viis läbi just maskide uuringu nende osakeste kinnipidamisvõime osas.

„Kuna leke on väga oluline mask kasutegurit mõjutav faktor, andsin maski hingatavusele väga suure kaalu, kui konstrueerisin maskidele hinnet (võrdlustabelis atmos.ut.ee). Hinde arvutamisel hingatavus mõjutas hinnet 50%. Teiste sõnadega, mask mis filtreerib 100% osakesi kuid ei lase õhku läbi sain hindeks 50 ja mask mis laseb väga kergelt õhku läbi aga ei filtreeri osakesi üldse sai samuti hindeks 50," ütles Junninen.