Uuringu kohaselt parandavad kunstjalad lõuna-aafriklase 400 meetri aega lausa 10 sekundi võrra, vahendavad
.

Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IIAF) ei lubanud Pistoriusel osa võtta "päris" Pekingi olümpiamängudest ja ka kõigist teistest võistlustest, kus osalejateks on tervete kehaliikmetega inimesed ning see käivitas pika vaidlusprotsessi, mis pole siiani lõplikku selgust saanud.

Teadlased ütlevad, et hetkel on sportliku võimekuse kunstlik parandamine võimalik neil invasportlastel, kellel on kaks tehislikku alajäset, mitte aga neil, kel proteese üks.

Põlvest madalamal kaaluvad Pistoriuse jäsemed vähem kui pool tavajalgade massist samas ulatuses. Seetõttu mõjub talle ühtlasel jooksmisel 20% vähem raskusjõudu kui tervele inimesele.

Pistoriuse kerged jalalabad võimaldavad suurel kiirusel jalgu liigutada 15% tihedamalt, kui seda suudavad näiteks kuus viimast 100 meetri maailmarekordiomanikku, nende hulgas ka Usain Bolt.