Olulisteks küsimusteks on ka tumeda energia tundma õppimine ning parem arusaamine, kuidas muutuvad äärmiselt hõredad kosmilised tolmupilved tähtedeks. Samuti saab järgmine kümnend olema murranguline Maa-sarnaste ning eluks sobivate tingimustega eksoplaneetide avastamise osas, vahendab Novaator Borrowsi sõnu ajakirjas Nature.

“Samas tuleb langetada otsused, millised uurimisvaldkonnad on kõige prioriteetsemad, sest kõige jaoks raha kindlasti ei jätku. Astronoomide poolt kasutatav tehnoloogia muutub järjest keerukamaks ning kallimaks. Näiteks praegu käigus olevate ja valmivate teleskoopide eelarved on juba nii suured, et uute projektide jaoks kipub vahendeid nappima,” ütleb Burrows.

Ameerika astronoomid on esitanud taotlusi uute teleskoopide, uurimisprogrammide ja kosmosemissioonide jaoks vähemalt 70 miljardi dollari ulatuses, kuid raha eraldatakse nende tarvis järgmise kümnendi jooksul ilmselt neli kuni viis korda vähem. “Seetõttu on oluline hoolikalt mõelda, mis kõige enam uurimist väärib,” märgib Burrows.

Burrowsi sõnul on praegu käes astronoomia kuldne ajastu. Potentsiaal suurteks läbimurreteks on väga suur. See, kas inimkond suudab järgmise kümnendi jooksul Universumit senisest oluliselt paremini tundma õppida, sõltub väga suurel määral lähiaastate otsustest.